pühapäev, 26. november 2017

Kuidas ma Crystaliga 8 kuud külluslikuma elu poole seiklesin

Täna ongi käes päev, mil ei tea, kas rõõmustada või kurvastada. Kaheksa kuud tagasi alustatud seiklus külluslikuma elu poole on lõppenud. Või ei- pigem on soojendusjooks läbi, stardipauk kõlanud ja nüüd tuleb ise endast parim anda, et finiši poole kihutada.

Crystali reklaam 8-kuulise külluse seikluskoolituse registreerumise kohta jäi mulle kevadel korduvalt ette. Mõtlesin pikalt, kas julgen osaleda. Tõsiselt hirmutav tundus mõte sellest, et mina ise võiksin oma elu korraldada ja suunata ning külluslikult elada. Aga ahvatlev ka. Ja tegelikult ei saanud ma päris hästi aru, millisele laevale ma astusin.

Esimesed kõige suuremad arusaamised, mis ma sellelt koolituselt sain, olid aga:
1) kõik sõltub minust
2) raha on hea
3) küllus ei ole ainult raha!

Koolituse tutvustuses oli kirjas, et koolituse käigus õpime ennast ja oma talente paremini tundma ning ilmselt on pärast koolituse lõppu meil oma firma. Mina aga tulin koolitusele nii, et olin juba mitu aastat teadnud, et raamatute kirjutamine on minu talent. Mitu aastat tagasi olin alustanud ka nii enda kui teiste raamatute kirjastamisega. Nii olin koolitusele tulles 10 avaldatud raamatu autor, millest mitmed auhindugi saanud. Oma firma oli veel kauem olnud, sest alustasin seda ju küülikufarmiga.

Samas oli kogu aeg sees teadmine, et võiks paremini... Elu oli siiski suht ebakindel. Eriti ümbritsevate inimeste suhtes. Kunagi ei teanud, kust mingi pauk järgmiseks tuleb. Ja nii ei saanud ka mina oma loomingut luua ja tööd teha maksimaalselt, sest kõik ümbritsev oli ebakindel. Olin aastate jooksul niiii paljusid asju proovinud, et inimesi ja olukordi ja sügavaid mustreid enda ümber lõhkuda. Tulemuseks olin ikka mina lõpuks see, kes ennast halvasti tundis. Inimesed, kes ei saa aru, et midagi on halvasti (ehk ei ole näinud paremat ja teistsugust elu), ei suuda sellest ka puudust tunda. Ja mina teadsin, et mina ei suuda paljusid asju elus muuta.

Peale selle oli koolituse alguseks minu ees kinni löödud mitu ust tegevusvaldkondades, kuhu ma enne tohutult panustasin. Äkitselt olid kõik teed kinni. Ootamatult.

See oli siis olukord, kust liikuma hakkasin.

KÕIK SÕLTUB MINUST!
See mõistmine oli tohutu kergendus ja samas ka kohustus. Arusaamine, et ma saan siin maailmas muuta vaid iseennast. Paljud teavad seda, aga kui paljud suudavad praktiseerida? Kui paljud suudavad ennast, oma mõtlemist ja suhtumist muuta ilma, et teistelt kohe samaväärset muutust vastu ootaks?

Kuigi see oli Külluse seikluskoolituse üks esimesi arusaamu, siis selle mõttega olen ka kõige rohkem kõigi nende kuude jooksul pidanud tööd tegema. Kui ise mõtled positiivselt ja suhtud teistesse hästi, aga ikka saad laksu vastu hambaid, sest keegi on kellelegi halvasti öelnud, siis tahaks hetke õnnetu olla. Olen õppinud aga hästi kiiresti teiste inimeste negatiivsust endalt tagasi lükkama. Ma ei võta enam enda sisse seda negatiivsust ja pahna, mida suhtluskaaslane on kusagilt mujalt kogunud.

See tähendab, et minu ümbert on kadunud mitmed inimesed, kes kasutasid mind emotsionaalse prügikastina. Inimesena, kellele võib kõik oma emotsioonid kaela valada, sest ta oskab midagi teha. Jah, ma oskan jätkuvalt inimesi lohutada, soovitusi anda jne, aga ma teen seda nüüd vaid siis, kui küsitakse. Ei ole minu asi kogu maailma parandada, sest paljud seda ei soovigi. Ja kui abi küsitakse, siis teen ka vahet, et kas inimene soovib mu abi või soovib lihtsalt, et ma tal ennast haletseda aitaksin.

Minu jaoks on loomulikult suur mõtete liigutamise võimalus minu raamatud. See näitab teisalt ka seda, millised inimesed minu maailma mahtuda tahavad. Kui inimene kuulutab ennast minu sõbraks ja samas lauses ütleb, et pole ühtegi mu raamatut lugenud, siis ilmselt need kaks asja ikka kokku ei käi. Kui tullakse jutuga, et: "Ma tean küll, et sa uues raamatus sellel teemal kirjutasid, aga räägi mulle, mida sa kirjutasid?", siis see on samuti minu ja mu panuse suhtes üleolev.

RAHA ON HEA!
Olen aastaid elanud teadmises, et ainult raha nimel elavad inimesed on halvad. Olen nii palju näinud, kuidas raha nimel on perekondi unustatud, sõprustest üle käidud jne. See on ainult kinnitanud, et raha on halb.

Alles Crystali Külluse seikluskoolituse ajal õppisin, et raha on hea. Raha annab vabaduse ja võimaluse oma talente realiseerida. Kui on raha, saad teha õigeid asju, nii et ei pea kogu aeg igapäevase hakkamasaamise pärast muretsema.

See mõistmine oli minu jaoks üks suur murdepunkt. Samas sain kinnitust oma senisele kogemusele, et raha tagaajavad inimesed ei saa kunagi õnnelikuks, sest raha omamine või saamine ei saa olla eesmärk omaette. Raha toetab õige asja tegemist. Nii et esmatähtis on ikkagi endaga sõbraks saada ning ennast tundma õppida ja enda talente rakendada.

Ikka veel õpin seda, kuidas oma toodete-teenuste-teadmiste eest õiglast hinda küsida. Nüüd aga julgen üsna otse välja öelda, et minu igapäevane elu ja uute raamatute kirjutamine on otseselt seotud sellega, kui palju mu raamatuid ostetakse. Sealt tulebki minu sissetulek. Ja ma olen selle üle uhke, sest ma teen igapäevaselt seda, milleks mul on annet. Ja ma naudin iga päev iga oma tegemist.

Ülimalt tähtis oligi ka mõistmine, et mu raha ei peagi tulema ühest kohast. Ehkki raamatute müük on mu suurim sissetuleku allikas, siis peale selle on mul veel artiklite kirjutamine, lastelaagrite korraldamine, lugejatega kohtumised, koolitamine jne. Kursuse ajal muutsin ka firma nime uuele tegevusele vastavaks. Nüüd olen Heli Kirjastus OÜ omanik.

KÜLLUS EI OLE AINULT RAHA!
Külluse seikluskoolituse algul tegelesime külluse sõnastamisega. Algul läksid ikka mõtted vaid rahasummade peale. Järjekordne läbimurre minu jaoks oli arusaam, mis kõik külluse alla mahub.

Minu sissetulekud on võrreldes kevadega väga palju tõusnud. Samas ei saa öelda, et olen nüüd rahaliselt väga mitmeid kordi rikkamaks saanud. Aga külluslikumaks? Seda kindlasti. Külluse alla käivad kõik võimalused, mis mul on. Küllus on minu jaoks ka harmoonia ja tasakaal, mis mu elus on. Küllus on see, kuidas vahendid ja võimalused on pidevalt vajaduse tekkides olemas, õiged inimesed saabuvad õigel hetkel, õiged ideed jõuavad kohale siis, kui neid vaja on jne.

See arusaamine vabastas mind kammitsatest. Ma ei muretsenud enam ainult sellepärast, mitu eurot mu pangakontol on. Teadsin, et kui seal hetkel ka polegi ühtegi eurot ja sel ajal saan kusagilt tasuta lõuna, siis on see täpselt sama palju väärt, kui lõuna raha pangakontol. Ehk et minu sissetulek on ka need võimalused ja asjad jne, mille eest ma maksma ei pea. Küllus on see, kui mu vajadused on rahuldatud- vahet pole, kas selle jaoks on mu pangakontolt käinud läbi raha või on vajadus teisel viisil lahendatud. Aga tuleb tunnistada, et selline lahtilaskmine on ikkagi suurendanud ka raha liikumist nii rahakotis kui pangakontol.

CRYSTALI KÜLLUSE SEIKLUSKOOLITUS MUUDAB MAAILMA PAREMAKS KOHAKS
Täpselt sellise loosungi tahangi õhku visata. Näen enda pealt, kui palju on muutunud mu suhtumine ümbritsevasse. Kui palju halba suudan paljundamata jätta, sest ma ei võta sellest kinni ja ei las halval enda kaudu üle maailma laiali voolata. Pole vaja! Mina võin küll olla see, kes paneb ühele või teisele halvale või negatiivsele joonele punkti. Ei pea minust edasi minema. Las jääb seisma siin või läheb tuldud teed tagasi.

Nüüd olen korduvalt saanud kogemust, et negatiivne seisma ei jää, vaid läheb siis tuldud teed tagasi.

Minu ego ei puuduta mitte kuidagi see, kui halb minu juures pidama jääb.

Minu kolm viimast raamatut on uues energias kirjutatud. Ehk siis "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks", "Mina, supernaine, jään ellu!" ja "Kes kardab välgutüdrukut?" (viimane on alles trükikojas). Nende raamatutega ongi nii- kes on valmis neid vastu võtma, kiidavad ning on vaimustuses. Need, kelle jaoks mõnel teemal edasiliikumine tundub alles hirmutav, tunnevad, et need raamatud jäävad võõraks. Nii on mul just nende raamatute tagasisidet väga vahva jälgida. Inimesed ei saa ise ka aru, mida nad mulle enda kohta ütlevad, kui minu raamatut kommenteerivad.

Tohutult meeldiv on ka see, et ma ei pea enam ühegi vale tee lõpuni käima, et ma ei pea ühegi vale inimesega lõputult suhtlema. Eks me kõik saame päris varakult aru, kui oleme valele teele astunud või valede inimestega suhtlema sattunud. Aga pole ikka enda esmamuljes kindel... ja tahaks ikka veel püüda ja panustada... Nüüd on nii, et kui ma ise õigel hetkel eemale ei astu, siis käib kohe mingi pauk ära, mis surub mind õigele teele- valed teed pannakse kinni, õiged teed tulevad ootamatutest kohtadest, valed inimesed lahkuvad ise, ilma et ma peaks paluma, õiged ilmuvad ootamatult...

Üks tõsine ja pidev seiklus!

Ma olen nii tänulik, et Crystal mul selle tee avada aitas. Õpin alles! Tunnen, et olen peaaegu käima õppinud. Siit on veel pikk tee, et jooksma hakata. Aga ma tegelen. Ja see kõik on nii põnev.

Siin blogis pole ma ka oma tulemustest ja tegemistest nii otseselt kirjutanud. Eks aasakümnete (mõne teema puhul isegi aastasadade) jooksul sisseharjunud teemadega tegelemine võtab aega ja energiat. Enamus minuga seonduvaid teemasid puudutavad paljusid inimesi mu ümber. Nii on lihtsalt ülimalt huvitav kogu aeg jälgida, mis toimub. Nii, kui mina midagi muudan, muutub ümbrus ja ümbritsevad inimesed. Olen nende kuude jooksul korduvalt testinud, kas teised saavad aru minu muutumist. Jah, saavad. Nad ei oska seda sõnastada, aga reageerivad sellele otsekoheselt.

Kursuse jooksul olen korduvalt pidanud otsa vaatama mitmele oma hirmule. Näiteks vee- ja kõrgusekartusele. Viimasel Soome reisil ronisin kõrgele-kõrgele lihtsalt seetõttu, et näha, mida ma suudan. Ja oli küll pärast hea tunne (tagasi alla jõudes... üleval oli ikka hirmus).

Enamuse oma elust olen väga iseseisev olnud. Saan hakkama paljude asjade, olukordade ja pingetega. Selle koolituse käigus aga õppisin hoopis nõrk olemist. Nüüd olen ma veelgi tugevam, sest julgen olla nõrk. Tean, et võin rahulikult abi küsida ja pole sellepärast saamatu. Ja kui abi küsides saan vastu hambaid, siis see tuleneb lööjast ja tema õnnetust päevast (või elust?). Võin öelda, et kardan, sest nii saan hirmule vastu vaadata ja seda seljatada, mitte ei pea valetama ning varjama.

Õppisin ennast kiitma! Kui varem oli järjekordse raamatu käsikirja lõpetamine minu jaoks vaid märk sellest, et saan uue töö käsile võtta, siis nüüd on see märk, et olen autasu väärt. Teen endale kingitusi ja pööran endale tähelepanu. Sest ma olen seda väärt.

Nii väheneb ka vajadus pidevalt teistelt nii kiitust kui kingitusi saada. Seaduspärasusena töötab aga see, et just siis kui ise ennast hindan, saan rohkem positiivset ka teistel.

Hetkel tunnen, et olen suure ja mõnusa kõhutäie sisse söönud. Nüüd on vaja seda seedida. Mul on pooleli mitmed kursuse jooksul soovitatud raamatud. Viimastel kuudel olen lihtsalt nii palju tööd (ja sissetulekut!) juurde saanud, et kõike kursusel teha ei jõudnud. Külluse seikluskoolituse suur pluss ongi, et teed nii palju kui jõuad. Petta saad ainult iseennast. Teed enda pärast, mitte kellelegi näitamise pärast. Ja kui tegemata jätad, siis kaotad ainult ise. Ehk siis kui 8 kuud tundub esmapilgul pikaajaline sidumine, siis tegelikult elad oma tavapärast elu edasi...ainult paremini!

Seega järgmistel kuudel tegelen kindlasti kursuse materjalidega edasi.

Suur osa õpitust on aga minu jaoks nii tavaliseks igapäevase elu osaks saanud, et mõnikord ununeb, et 8 kuud tagasi ma neid asju ei teinud.

Füüsilises maailmas on Külluse seikluskoolituse mõju nähtav aga näiteks mu viimati ilmunud raamatu kaanel. Selle kaanefoto tegi Anu Martinson, kes oli ka mu koolituse koostööpartner:
Ja meil on koos Anuga juba mõne uue koostöö mõtted ka käimas. Sest kui samal lainel olevad inimesed koostööd teevad, siis asi kulgeb. See on nii eriline tunne ja ma olen nii tänulik sellise võimaluse eest. Sina saad aga soovi korral juba praegu Anu käest tellida fotolõuendeid tema imeliste fotodega. Täpsemalt uuri siit: Anu fotomaailm. Kui meie järgmine ühine suur koostöö trükist tuleb, siis selle kohta saad kindlasti infot ka sellelt lehelt.

Koolituse käigus olen varem korduvalt kirjutanud teemadest ja mõistmistest, mis tänu Külluse seikluskoolitusele on minu ellu tulnud. Neist saad lugeda siit:
4.september 2017 Järjekordne imeline tööpäev! Loe, kuidas sa endale ka sellise saad!
1.septebmer 2017 Millist panka sina eelistad?
31.august 2017 Kõik müügiks! Või mida sina oma kasutatud asjadega teed?
13.august 2017 Loe, kuidas naine, kes ei nuta, saab rikkaks
2.august 2017 Minu juulikuu eesmärgid ja nende täitmine
23.juuli 2017 Ma olen väärtuslik! 
6.juuli 2017 Heli homme Pärnu Tre Raadio hommikuprogrammis 
2.juuli 2017  Heli ostab uue auto vol 1
26.juuni 2017 Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?
15.mai 2017 Seiklus minu küllusliku elu poole- 1.kuu

Kiirteed ei ole lihtsad. Kui kiirteel koll tee peale jookseb, on pauk kindlastu suurem kui aeglaselt sõites. Mina olen ka nende kuude jooksul mitmele kollile pidanud otsa vaatama. Aga õppisin seda, et pärast äikest on õhk puhtam. Võid ju seisvas õhus rahu ja vaikust nautida. Kui ennast palju ei liiguta, siis tundubki, et elu on ilus. Või siis jooksed läbi äikesevihma, naudid välgutamist, aegajalt kardad müristamist, aga lõpuks saad nautida värsket õhku.


Mina valisin viimase tee! Tänu Crystali Külluse seikluskoolitusele olen tugeva stardipaugu saanud. Käi ikka edaspidi ka mu blogis ja saad teada, kuidas mu külluslik elu edasi liigub! Ise olen ka põnevil! 

Aitäh-aitäh-aitäh Crystal, Anu ja kõik teised kaasteelised! Voolame edasi! 

Kui sina tahad ka sama õnnelik olla, siis uuri rohkem infot Crystali kodulehelt: Crystal Ra LaksmiKülluse seikluskoolituse kohta on rohkem kirjutatud siin! 
Siit leiad Külluse seikluskoolituse FB avaliku grupi. 
Crystali lehelt saad lähemalt lugeda, kes ta on!

Koolituse läbimise puhul kingin mina endale aga koos Crystaliga Hawaii seikluskoolituse. Sest start on antud ja nüüd tuleb joosta!  

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (kohe-kohe 9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar