Üks ülihea nipp, kuidas kodu kiiresti korda saada

Eile avastasin ülihea nipi, kuidas kodu kiiresti korda saada.

Nimelt- luba ajakirjanik koos fotograafiga külla tulla!!! Ehk siis pool Eestimaad elutuppa.

Ajakirjale minust loo tegemise mõte oli see, et elan maal, olen endale maal koju töökoha teinud ja mul on 4 last, kes ka sellesse valemisse mahuvad.

Mul olid õues kõik pildistamise kohad välja mõeldud. Imeline pojeng oli paari päikselise päeva kaugusel täielikust õiteilust... Vaikselt korrastasin siis muudkui neid piirkondi. Praegu ju veel väga palju lilli ei õitse, nii et ega väga lillerohket kohta valida pole. 

Peale selle on aed meie siin elamise ajal olnud pigem vaeslapse rollis. Tallu kolides hakkasime ju kohe küülikuid pidama, nii et vabad hetked möödusid pigem sõnnikut visates kui näppupidi lillepeenras. Peale selle on meil kogu aeg olnud väiksed lapsed, kellele pigem ei tahaks näidata, kuidas lillepeenrast midagi välja kisutakse. 

Aias tegutseda mulle aga meeldib, nii et päris välja surnud lilled ikka polnud. Rohkem tähelepanu sai aed eelmisel kevadel, sest suvel pidasime ju pulmi, mille käigus ka kodust läbi käisime. Herlend kiskus siis ka ühe vana heki välja ning uuendatud sai esimene suurem lõik muru. Nii võib öelda, et praegune kevad on teine aasta, kui jõuame aktiivsemalt ka aiaga tegeleda.

Nii ma siis tegelesin juba mõnda aega ajakirja piltide jaoks lilleilu ettevalmistamisega. Muruga oli keerulisem. Praegusel võililleajal ei saa muru mitu päeva ette niita. Hommikuks on kohe uued tutid püsti. Kuna Mathias osales nädalavahetusel Halinga puhkpillifestivalil, läks suur osa nädalavahetusest sellele. Ehk siis ma ei niitnud muru.

Pühapäeva õhtul hakkasin niitma... kuni umbes kella 23ni. Siis riisusin veel kuuskede alt ja puude ümbert kitkutud rohu hunnikud kokku ja paigutasin asju ümber. Kell 1 käsutas aga keha ennast voodisse.

Hommikul ärgates... sadas vihma!!!

Aijaaa... muidugi! Sest kui sa oled kogu päeva tegevuse õue planeerinud, siis ikka ju sajab vihma...

Eks siis läks toas kiire koristamine lahti. Tahtsin juba ammu toas mööbli ringi tõsta, sest senine variant ahistas juba ammu. Köök sai siis selline:  

 
 
Õnneks oli mu isa nõus Mathiast tantsutrenni linnalaagrisse viima, nii et sain kohe paar tundi aega juurde.

Vihm aga ladistas ka kogu kohtumise aja, nii ei õues ei mingeid pilte. Jutud saime räägitud, aga eks näis, mis sellest loost edasi saab. Muidugi rääkisime ka sellest, et juulis ilmub minu esimene lasteraamat "Laste ilus elu maal", milles ongi palju aktiivseid pilte. Ehk fotosid, millel lapsed aktiivselt ilusat maaelu elavad.

Meie lastega aga naudime korrastatud aeda ja kodus tehtud muudatusi. Nii et kiire nipp kodu koristamiseks on kohtumine ajakirjanikuga.

Õhtul koju jõudes klõpsisin ise maja eest paar pilti:
 
 

*****
RAAMATULOOSIS osale siin!  Loosimine toimub 25.juunil! 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com