esmaspäev, 14. august 2017

Täielik ülevaade: kuidas läks raamatumüük juulis? Heli Kirjastuse edetabel

Eelmisel kuul alustasin uut traditsiooni, kus lasen kord kuus kõigil oma rahakotti piiluda. Vähemalt raamatumüügi osas. Heli Kirjastuse juunikuu müügi edetabel on näiteks siin.

Juulikuus andis tunda, et kõik puhkavad. Raamatukogud ja koolid ja inimesed.

Juulikuu Heli Kirjastuse raamatumüügi numbrid nägid välja sellised:
11.-12. Kati Saara Vatmann "Mustrimuutjad"  (eelmisel korral 4.kohal)
Sel kuul kahjuks poodides nulliring. Tean, et Kuusiku Altveski loovuskosel toimuvatel "Südamesalu salavägi" etendustel on neid otse müüdud, nii et raamatud on liikunud küll.

11.-12. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 1.osa (eelmisel korral 9.-11.kohal)
Samuti seekord nulliring. 
See oli teine minu enda kirjastatud raamat. Teose peategelane Rebecca läheb õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. "Tähtajaline elu" on noorteromaan, mida on ka täiskasvanud suure huviga lugenud. Julgen soovitada kõigile noortele, kes välismaale õppima või tööle lähevad. Kuna olen ise selle tee samuti läbi käinud, siis on lugejad öelnud, et "Tähtajaline elu" annab väga hea pildi selles, mis tunne on reaalselt aastaks oma elust välja astuda ja tundmatusse sammuda.

9.-10. Kristiina K. "Toto tembutab jälle" - Rahva Raamatus 2 raamatut (eelmisel korral 11.kohal)

Toto on vahva koerapoiss, kelle lood on kirja pandud trükitähtedega. Nii saavad lasteaeda lõpetavad või kooli alustanud lapsed mõnusalt ise lugeda. Raamatus on palju toredaid fotosid Totost ja tema sõpradest.  Toto tegemiste kohta saab rohkem infot ka tema FB lehelt: Toto tembutab jälle.
Raamat on lastesõbralike kõvade kaante ning veidi paksemate lehtedega. 
Toto Heli lugemisblogis 


9.-10. Karina-Louisa Puht "Võidetud tüdruk"- Apollos 2 raamatut (eelmisel kuul 9.-10.kohal)
Karina raamat oli esimene teise autori raamat, mille ma kirjastasin, seega see on samuti juba tükk aega väljas. Tegemist on huvitava teosega, mille tegelased on küll noored, kuid tegelikult sobib lugemiseks ka täiskasvanutele.
Minu pikemat arvustust saad lugeda siit: Võidetud tüdruk Heli lugemisblogis.
Samuti võiks veidi ikka veel müüa, sest hind on ka praeguseks juba päris alla lastud.

6.-8. Heli Künnapas "Ütlemata sõnad"- Apollo- 2, Rahva Raamat 3 (kokku 5)- (eelmisel kuul 5.kohal)
Minu noorteromaan, millel samuti sai aprillis juba aasta ilmumisest täis. Koolid loetakse seda väga hoogsalt, sest lugejatega kohtudes olen selle kohta ülimalt palju positiivset tagasisidet saanud.

6.-8. Heli Künnapas "Mu koju tood sa"- Apollo- 3, Rahva Raamat 2 (kokku 5)- (eelmisel kuul 6.kohal)
Romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" teine raamat. Sellel on nüüdseks valminud ka e-raamat, mis müüb ilusti.

6.-8. Heli Künnapas "Jõuluks koju"- Apollo- 3, Rahva Raamat- 2 (kokku 5)- (eelmisel korral 7.kohal)
Minu sarja "Mõni õhtu romantikat" avaraamat, mis ilmus juba eelmise aasta detsembris. Kuna kogu lugu ilmus täismahus ka Delfi naisteka lehel, siis on hämmastav, et tegelikult suur osa raamatu tiraažist on praeguseks müüdud.
Samuti on hästi müünud "Jõuluks koju" e-raamat.

5. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 2.osa-  Apollo- 0, Rahva Raamat- 8 (kokku 8)- (eelmisel korral 8.kohal)
Ameerikasse lapsehoidjaks suundunud Rebecca seikluste teine osa. Vahva, et seda raamatut on rohkem avastama hakatud.

4. Heli Künnapas "Saatmata kirjad"- Apollo 6, Rahva Raamat- 3, (kokku 9)- (eelmisel kuul 3.kohal)
Romantiliste lühiromaanide kolmas raamat. Seekord on peategelasteks Miia ja Simon, kes gümnaasiumis olid parimad sõbrad, siis pea viisteist aastat ei kohtunud, kuid ootamatu sündmuse tõttu jälle kokku sattusid.
Kirjanik Margit Petersoni arvamust minu raamatust saad lugeda siit: Saatmata kirjad. 

3. Kati S. V. Murutar "Südamsesalu salavägi"Apollo 4, Rahva Raamat 16, (kokku 20)- (eelmisel kuul 2.kohal)
Kati uus teos, milles on taaskord näidend ja teises osas intervjuud huvitavate inimestega. "Südamesalu salavägi" on Kati selle suve näidend, mille paar etendust on augustis veel tulemas. Tegelasteks muinasjuttude tegelased.

2. Margit Peterson "Westoffhauseni häärberi saladus"- Apollo 8, Rahva Raamat- 20, (kokku 28)
Eelmise kuu vaieldamatu võitja! Nagu näha, ilmumise järel järgmistel kuudel müük aeglustub. See-eest aga ilmus Pärnu Postimehes  minu kirjutatud pikem tutvustus Margiti raamatu kohta. Samuti võid lugemisblogist lugeda minu arvamust siit: Westoffhausen Heli lugemisblogis.

1. Heli Künnapas "Laste ilus elu maal"- Apollo 16, Rahva Raamat 28
Minu esimene lasteraamat. Esikoha kindlustas raamatule värskus. Ehk et kõige uuem raamat müüb ikka kõige rohkem. Tahaks loota, et see teos jõuab kindlasti ka mõningatesse koolidesse ja raamatukogudesse. Kuna neis on hetkel alles vaheaeg, siis ilmselt on see näha ka müüginumbritest.
Selle raamatu said kingituseks kaasa kõik, kes juulis ja augustis Kuuse talu lastelaagrites osalesid. Laagrilaste lugemiskontroll on juba järgmisel suvel.
"Laste ilus elu maal" läks ilusti müügiks ka Mihkli ja Poti laadal. Minu raamatulapsed käisid seal ise ringi ja müüsid raamatuid. Seletasid ilusti juurde, et nemad on selle raamatu peategelased.

Nullireaga on aruannetes näha ka sarja "Mõni õhtu romantikat" 4.raamat "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Seda aga seetõttu, et teos jõudis poodidesse juulikuus, kuid müüki veel mitte. Nii ennustan, et järgmise kuu võitja on just see raamat! 


Suurtel raamatusõpradel aga soovitan jätkuvalt raamatuid tellida otse kirjanikult või kirjastusest, sest nii on soodsam. Kui mõni eeltoodud teos sulle nüüd silma jäi ja soovid seda endale ka, siis kirjuta oma soovist helikunnapas@gmail.com.

Järgmine edetabel aga juba kuu aja pärast!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 





pühapäev, 13. august 2017

Loe, kuidas naine, kes ei nuta, saab rikkaks

Täpselt nii ongi- avastasin saladuse, et naine, kes ei nuta, saab rikkaks. Ja mis ma teen, kui mõne saladuse avastan? Ikka panen kohe raamatusse.

Nagu ma postituses Minu juulikuu eesmärgid ja nende täitmine kirjutasin, pidin juulikuus välja andma romantika sarja järgmise raamatu. Tegelikult küll pidi see ilmuma juba juunis, aga no kõik muud tegemised ei toetanud algset plaani. Nüüd on aga lettidel.


"Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" on romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" neljas raamat. Seekordne raamat on minu enda jaoks eriline, sest see on esimene raamat pärast seda, kui ma ise õppisin juurde palju teadmisi, mis aitavad enda ja eluga paremini hakkama saada. Seda kõike tänu Crystal Ra KSUE koolitusele. Huvi korral uuri Crystal Ra koolituse kohta siit: KSUE tutvustus. Kas minu värskem ellusuhtumine tuleb ka raamatukaante vahelt välja? Seda peate teie ütlema.


Selle raamatu mõte ja keerdkäigud jõudsid minuni küll kuidagi kusagilt õhust ... seletamatuid teid pidi ... seega usun, et puudutamata see ühestki lugejast mööda ei lähe. Ettetellijad on oma raamatud kätte saanud ja ka enamus viimasel ajal tellinutest. Siiani on tagasiside kinnitanud mu enda arvamust, et see raamat puudutab.

Raamatu tagakaanele kirjutasin sellise tutvustuse:
Paar aastat tagasi Pärnu-Jaagupi lähedusse koos abikaasaga maamaja ostnud Ave avastab äkitselt, et on oma kahe poja ning üha kasvava majapidamisega üksi jäänud. Naise linnast pärit abikaasa Martin on ema õhutusel vanemate koju tagasi kolinud. Kange naine aga on otsustanud lootusetuna näivast olukorrast üksi välja rabeleda ning lastele jätkuvalt maal elamise rõõme pakkuda. 
Pideva keerulise rahalise olukorra ja muude hädade tipuks lõpetab auto Avega koostöö. Nii satub naine kohaliku mehhaaniku Robini juurde. Esialgu ülbe ja üleolevana tunduv mees näitab aja jooksul ka oma teist külge, kuid Robinilgi on omad varjud ja haavad minevikust. 
Kuidas naine, kes ei nuta, selle kõige keskel rikkaks saab, loe juba raamatust.
Selles raamatus alustasin ka vinjettide kogumise mängu. Kõik, kes koguvad kokku raamatu "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" ning järgmise kahe osa vinjetid, saadavad need mulle, saavad detsembrikuus ilmuva raamatu tasuta!!! Lihtsalt sellepärast, et jõulud on jagamise aeg!

Ise kirjutan hooga juba järgmist osa. Sellepärast pean endale meelde tuletama, et raamatu sünd on ikka suur asi ja väärib hetkeks peatumist ja endale õlale patsutamist. Romantika sarja raamatute ideed on küll tulnud nii, et kui jooksma hakkab, siis pidama ei saa. Sellepärast tundubki endale kuidagi ka, et väga libedalt läheb. Ja siis ongi lihtne öelda, et "ah, see polnud ju midagi ... kõigest järjekordne raamat!" Nii ma nüüd õpingi peatuma ja ütlema:
 "Tubli, Heli! Ilmus järjekordne raamat, millesse sa panid oma hinge ja mille valmimise nimel pingutasid! See ei tulnud niisama, vaid pidid ennast selleks kokku võtma, oma aega ja energiat hästi juhtima, et töö tulemus oleks soovitult hea!"


Nüüd ma enam ei löö hooletult ühegi oma ilmunud raamatu peale, vaid tunnistan ka endale, et isegi kui raamatukese kirjutamine käis kiirelt ja valutult, siis see on siiski minu töö tulemus. Kiire ja valutu töötamine näitab lihtsalt seda, et ma teen õiget asja, olen leidnud oma õige töö ja annan endast välja seda, mida pean.

Aitäh-aitäh-aitäh kõik, kes te mu raamatuid loete! Ma olen teile niiii ülimegagigaväga tänulik, sest just tänu teile on mul põhjust uusi teoseid kirjutada! Ainult sellepärast, et teie armastate mu raamatute tegelasi samamoodi, nagu ma ise ja ei lase neil tühjusesse kaduda!

Ma tänan!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

kolmapäev, 2. august 2017

Minu juulikuu eesmärgid ja nende täitmine

Hakkasin seda postitust kirjutama 2.juulil. Kui sa nüüd edasi loed, siis minu juulikuu eesmärkide seas polnud postituse õiegaegne lõpetamine, seega mahuvadki nii eesmärgid kui kokkuvõte ühte kohta. Edaspidiseks on aga plaan eesmärgid seada kuu algul ning hiljem kokkuvõte teha. Nii, nagu nüüd teen igakuiselt ka täielikku raamatumüügi ülevaadet.

Olen alates 15.aastaseks saamisest väga aktiivselt alati oma eesmärke üles märkinud. See on oluline, sest siis ma ei pea nende peale enam mõtlema, vaid saan nimekirjast järgi vaadata ja aju saab muude teemadega tegeleda.

Üleskirjutatud eesmärgid aga teevad teel püsimise lihtsaks. Kogu aeg oleks nagu kaart ees, ei unune, kuhu olid teel. Arusaadav, et eesmärke tuleb üle vaadata ja ümber teha. Sellepärast ongi üks verstapost minu jaoks nüüd kuu. Ehk et iga kuu algul vaatan oma eesmärgid siin üle. Tegelikult on mul päris-päris mitu erinevat nimekirja eri liiki tööde ja tegemistega. Kõigil nimekirjadel on erinevad ülevaatamise intervallid.

Arenguks muud teed ei ole. Arenemiseks pead sa teadma, kus oled ja seda, kuhu oled teel. 



Minu eesmärgid juulis ja nende täitmine:
1. Ostan uue auto!- ei ostnud. Aga hunniku proovisõite tegin küll. Ka koos 4 lapsega. Valimine on peaaegu lõppemas.  Teema on seega hetkel veel käsil ja vajadus ikka olemas. 

2. Avaldan raamatud “Naine, kes ei nuta, saab rikkaks” ja “Laste ilus elu maal”. Toon need lapsukesed hoolivalt turule, et nad jõuaks oma lugejateni!- tehtud! Mõlemad raamatud poelettidel olemas. Suure hulga lugejateni ka juba toimetatud. Alles täna oli meil lastega raamatutakso mööda Pärnut ja Pärnu-Jaagupit. Romantika sarja uus raamat jõudis ka Pärnu haiglasse, kus selle saavad endale kõik sel aastal Pärnu haiglas sünnitanud naised. "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" on müügis ka Pärnu-Jaagupi Rukkilille lillepoes ja Libatse poes.

3. Leian uusi võimalusi oma seniste raamatute müümiseks!- tehtud! Käisime lastega Mihkli laadal. Varem olen seal aastaid küülikuid müünud. Nüüd aga raamatuid. Eriline oli aga see, et lapsed käisid ise mööda laadaplatsi ringi ja müüsid ise minu esimest lasteraamatut "Laste ilus elu maal". Ja see müük läks neil hästi! 


Peale selle hakkasin tegema FBs jagamiseks kaardikesi enda raamatute tsitaatidega. 


4. Suurendan raamatumüügist tulenevat tulu kahekordseks.- kuna aruanded tulevad alles paari päva pärast, siis ei oska praegu kommenteerida. Umbes 5nda kuupäeva paiku olen alati nagu laps jõulupuu all. Raamatupoodide aruannete avamine on alati väga närvesööv. Kunagi ei tea, kas seal on head, ülihead või ... mitte nii head uudised müüginumbrite näol. 

Kuu keskel tegin tegelikult muudatuse, mis selle eesmärgi kaotab. Nimelt tegin tabeli, kus on täpselt kirjas, millisest teenistuse allikast teenitu läheb millise teema katmiseks. No näiteks kirjastusest otse raamatukogudesse müüdud raamatute tasu on mõeldud minu töötasu maksmiseks, laulusõnade kirjutamise eest saan riideid ja jalanõusid (hmmm, aga ma pole veel leidnud kohta, kes ja kus mulle laulusõnade eest makstakse... pole otsinud ka veel ...), artiklite kirjutamise tasu läheb autokulude katmiseks jne. Nii pole oluline tulu mingi number, vaid et konkreetsest allikast tulev summa kataks minu kulud teatud teemal. See sunnib ka erinevate teenimise allikate käigushoidmisele rohkem mõtlema. Nii ei ole munad ühes korvis.
5. Suurendan muudest allikatest tulevat tulu sama suureks kui seni oli ainult raamatumüük.- ei ole tehtud. Aga tegin endale konto ühel lehel, kus saab stsenaariume kirjutada. Kirjutan praegu oma noortekast "Ütlemata sõnad" stsenaariumi, et seda siis telesarjade tegijatele pakkuda. Viimased õhtud olengi stsenaariumi kirjutamise telgitagustega tutvunud. 
Mõned artiklid tulid sel kuul. Delfi naistekasse ja Pärnu Postimehele. 
Lastelaagrist tuli mingi tulu. Kuna hiiglasliku kasumi teenimine polnud aga selle laagri puhul eesmärk (5 päeva osalustasu lapsele oli 65€), siis märkimisväärne see polnud. Midagi aga ikka! Laagri suurem tulu oli see, et sain endale ühe uue lasteraamatu idee. Esimene lehekülg sai kohe kirja ka. 
Teiste raamatute kirjastamine on samuti tulureal näha.
 
6. Panen kokku lastelaagri “Ma olen väärtuslik” programmi ning viin läbi laagri 20-30 lapsele.- tehtud! Laagris oli koos minu kastega 21 last. Kui Christian maha võtta, sest tema väga laagri programmi ei haakunud, siis oligi kokku 20. Ja see oli väga hea number. Rohkem poleks jõudnud ja grupp oli täpselt selline, et sobis väga ilusti kokku. Laagerdumise kõrgemast tasemest rääkisin näiteks siin (vajuta siia!). 
Kuna see laager läks lõppkokkuvõttes nii hästi käima ja sain sealt ka lasteraamatu idee, siis tuli kohe mõte sel suvel üks laager veel korraldada. Nii toimubki 9.-11.augustil meil veel üks lastelaager. Põhiline teema on selles, kuidas sotsiaalmeedias ning üldisemalt nutimaailmas ellu jääda. Seekord kestab laager 3 päeva (täpsemalt 2 ööpäeva) ning tasuks 30€. Rohkem infot siin: Kuidas jääda endaks nutimaailmas?
  Vahva on see, et suur osa kohti sellesse laagrisse on praeguseks juba kinni. Ju siis oli õige asi õigel hetkel. Mõned kohad aga veel on, nii et kellel huvi, siis kirjuta helikunnapas@gmail.com. 
7. Isikliku väljakutse “100 raamatut külluseni” raames loen läbi 2 raamatut.- ei lugenud! Aga see-eest lugesin mängude raamatut ja looduslike koosluste raamatut. "Võõramaalase" sarja 2.raamat sai ka peaaegu läbi. Lõpetan lähipäevil. Transurfingut loen ka muudkui edasi. 
8. Isikliku väljakutse “avaldan üle kuu romantilise lühiromaani” raames kirjutan valmis augustis ilmuva romantilise lühiromaani (sarja “Mõni õhtu romantikat” 5.raamat)- ei kirjutanud! Aga täna sai paberile väga selge kondikava. See tuli äkitselt ja väga selgelt. Ütleme nii, et kui kirjutama hakkan, siis tuleb see lugu kindlasti lihtsalt, sest see on väga-väga selgelt olemas. Seega on lootust, et lubadus seekord tõesti täide läheb ja romantika järgmine raamat ilmub juba augusti lõpus.
Ostke aga eelmised ära, siis on järgmiste trükkimiseks raha ja saangi järgmised õigeaegselt avaldada. Eks iga uue raamatu sünd on seotud sellega, kui palju eelmisi on ostetud. Üks asi on trükkimise-kujundamise-toimetamise kulud, teine aga ka minu enda ellujäämine ja nö töötasu. Kõik tuleb raamatumüügist. 

9. Lähen varem magama ning tõusen varem üles. Viimastel nädalatel sisse vajunud sissemagamised lõpetan ära.- eeee.... kell on 00:16 ja ma kirjutan postitust ... lapsed jäävad õhtuti magama umbes kl 23 ja siis algab minu aeg, kui saan üksi töötada ... ehk siis ei ole õnnestunud! 
10. Mõtlen välja, kuidas saaksin perega minna reisile, kasvõi näiteks kaheks päevaks Soome lõbustusparki. Ja kui selle välja mõtlen, siis lähen perega vähemalt kahepäevasele retkele.- lõbustuspark, kuhu minna tahtsin, on järgmisest nädalast küll kinni (Lõbus päev Powerpark lõbustuspargis), kuid Soome on ilmselt augustikuus siiski plaanides. Ehk siis eesmärgi täitmine hetkel ebaselge. 
11. Kirjutan valmis Terminaatori lugudel põhineva romaani “Portselanist tüdruk”.- täitmata! Ei ole midagi kirjutanud. 
12. Teen vähemalt 2 korda nädalas trenni.- kas koeraga jalutamine ja muru niitmine läheb trenni alla kirja? Kui jah, siis täidetud, kui ei, siis täitmata. Aga päris korralikku trenni ma jah jätkuvalt ei jõudnud. Kuigi paar korda käisime lastega meres ja siis ujusin. Aga no kõik need olid jah sellised tavaelu käigus tehtud tegevused, mitte võhmalevõttev mõnus pingeid maandav trenn. Jätkuvalt plaanis! 

13. Kirjutan blogisse “Minu ilus elu maal” vähemalt 2 korda nädalas ning tõstan blogi vaatajate hulga pävas 1000 inimeseni.- ilmselgelt ei kirjutanud. Elamisele läheb ikka nii palju aega, et sellest kirjutama väga ei jõua. Facebookis ja instagrammis aga jõudsin piltidega üsna aktiivselt olemas olla. Miks blogi lugejate arv oluline on? Sest siis saab hulga suurem kogus inimesi korraga teada, kui mul jälle uus raamat ilmub või lastelaager tuleb jne. Seega ei pea ma iga uue sündmuse puhul kogu aeg reklaamile keskenduma, vaid võin luua uusi teoseid ja teie saate kohe siit ise info kätte. 

Selline mu juulikuu oligi! Lähipäevil mõtlen välja, mis augustis peab tehtud saama. Tegelikult ma juba tean, sest kalendermärkmik on täidetud. Varsti panen siia ka kirja. 
Augustis püüan ka veel lapsed kodus hoida nii palju kui võimalik. Seega teen rohkem neid asju, mida koos lastega teha saan. Selliseid, mis meile kõigile mõnu pakuvad, akusid laevad ja pakuvad nauditavat koosolemist.
Mis sinul selle suve plaanidesse veel mahub?

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

teisipäev, 25. juuli 2017

Surma pole olemas!

Olin kindel, et ma seda teemat praegu blogis ei puuduta, aga kuna viimastel päevadel jõuavad minuni korduvad küsimused, siis räägin ikka ära. Äkki on kusagil veel inimesi, kes saavad valesti aru, kuid ei tule küsima.

Ehk siis eelmise nädala lõpus lahkunu on Herlendi isa, minu laste vanaisa. Ei ole vend, ega mõni muu sugulane, keda mulle on pakutud. Segadus on arusaadav ja ma olen tänulik inimestele, kes otse küsisid. Enamasti sellises olukorras ei julgeta ühendust võtta ja arutletakse omas nurgas üksinda võimalike variantide üle. Loetakse Pärnu Postimehe kuulutusi ja ollakse edasi segaduses.

Kuigi me ei enda, ega laagrilastele seda ei rääkinud, siis tõesti juhtus see laagri ajal. Ehk 20nda varahommikul. Nii et Herlendi poolt laagrilastele lubatud tegevused jäid just sel põhjusel ära. Meie Kaspuga aga oleme ilmselt neil teemadel rohkem karastunud, nii et vedasime laagri kaks päeva võiduka lõpuni nii, et ilmselt keegi ei saanudki aru, et midagi juhtunud oleks.


Eks tõsi ole, et iga lahkunud tuletab meile meelde kõiki meie endi lahkunuid, seega eks juhtunu puudutas meid mõlemat lähedalt... Nüüdseks on iga surm meie jaoks ju "järgmine"!

Mul on olnud läbi aastate palju-palju võimalust surma üle mõtiskleda. Kindlasti arvavad paljud, et ma olen sel teemal julm ja südametu ... aga teisalt- võtke ise ka sama palju aega ja mõelge neile teemadele ja siis saate minust aru. Ma tegin isegi magistritöö hinge surmajärgsest rännakust varakristlike teoste järgi.

Inimesed teevad alati suured silmad kui ütlen, et ma olen alati valmis, et minu lapsed võivad iga hetk surra. Tean, et nad on mu külalised... või olen mina nende oma ... igatahes oleme siin maailmas selleks, et teineteiselt õppida ja koos maailma paremaks teha. See, kellel on kõik selge, või kes enam ei suuda või ei taha õppida, see lahkub. Mõnikord lahkuvad aga ka need, kel endal oleks veel küll õppida, kuid kelle lahkumine peaks midagi teistele õpetama.

Nii olengi mina saanud korduvalt võimaluse oma kallite inimeste surmadest õppida. Nii on mul hästi meeles, kuidas inimesed, keda tolleaegsed lahkumised ei puudutanud, hoidsid minust eemale kui pidalitõbisest. Kui oma lastega pärast laagrit ja pärast juhtunust rääkimist lahkunu koju sõitsime, siis hakkas Herlend neile õpetama, kuidas kaastunnet avaldada. Mina lõpetasin selle ära ja ütlesin: "Lihtsalt kallistage!"

Mis mõtet on sümboolseid sõnu ritta seada? Mida need annavad?
Jah, mõnikord on kallistusest loobumine parem. Siis, kui kallistaja on negatiivne, parastav, halvustav inimene, kes oma halba energiat jagab. Aga kui tegemist on teineteisest hoolivate inimestega, siis ei pea tõesti mingeid mittemidagiütlevaid sõnu ritta seadma.

Minu lapsed lähevad laupäeval matuste asemel aga sõbra sünnipäevale. Neile las jääb mälestus ja teadmine elusast inimesest. Jah, ma olen seda meelt, et lastel peab olema õigus ja võimalus matustel osaleda, kui lahkub inimene, keda nad igapäevaselt näevad. Sel juhul on nagu noaga lõigatud, et inimene on, ja siis teda järsku pole. Siis on vaja matust kui ülemineku rituaali. Aga kui kohtumised on olnud harvad, siis ei muutu laste igapäevases elus otseselt midagi ning matused oleks neile iseenesest hoopis šokk.

Mu vanim laps on 8 ja noorim 3. See tähendab, et peale kõige muu tajuvad nemad maailma teisiti. Nemad teavad rohkem sellest, mis meid ümbritseb peale selle maailma, mida me näeme ja käega katsume. Lapsed teavad paremini, et surma ei ole olemas. On muundumine. Ükskõik, mis hingega pärast surma juhtub - kas ta läheb taevasse või sünnib uuesti- tegemist on energiate muundumisega.

Kuna meie noorim laps paaril õhtul järjest rääkis meile asju, mida vaid vanaisa oskas öelda, siis on mul lootust, et ehk hakatakse mind ka nüüd rohkem uskuma. Suuremad lapsed ärkasid eilsest ööst suht sarnaste unenägudega vanaisast. Viimasel ajal olen lõpuks õppinud, et ma ei pea oma arusaamisi ja kingitusi jagama sinna, kus neid pole vaja. Minu lapsed on kindlasti üks osa suurimast kingitusest, mis mul siin maa peal on. Minu enda jaoks ja ümbritsevate jaoks. Ma ei jaga neid sinna, kuhu pole vaja. Kui mind ei usuta, siis pole mul vaja oma uskumusi peale suruda.

Olen õppinud, et pean olema see, kes ma olen (ja kogu aeg pingutama, et sellest üha paremat pilti saada ja oma võimeid ja andeid parimalt ära kasutada). Samas pean laskma teistel olla nemad ise. Kui inimesed ei taha piirata või vähendada surma enda ümber, siis ei ole minu asi sekkuda. Igale inimesele saab öelda seda, milleks ta valmis on. Igaüks ju teab, kuidas vanemate inimeste targutamine noorena närvi ajab ... aga kui aeg on käes, siis mõistame, kui targad nende õpetused olid. Ehk et ükski tarkus ei kõla tarkusena, kui see liiga vara kätte saadakse.

Alles hiljuti avastasin, et mul on uus supervõime- ma aitan vaid siis, kui küsitakse (eluohtlikud olukorrad väljaarvatud!).  Ma ei pea appi tõttama kõikjal, kus suudaksin midagi ära teha. Teel pidevalt peatusi tehes on suurem tõenäosus, et ma ei jõua kunagi kohale sinna, kuhu pean ...

Viimaste päevade kogemuse najal kuulutasin hoopis välja uue lastelaagri, milles räägime sellest, kuidas ja millise pildi me endast FBs ja muudes sotsiaalmeedia kanalites jätame ning kuidas nutimaailmas ellu jääda. Just sellepärast, et kui ma nägin laagris nende laste nägusid... ja olen neid näinud ju üle kümne laagriaasta ... siis nemad tahavad teada, mis mul öelda on (ojaaa... mõningate eranditega!). Ja mu enda lastele sobis väga, kui meil nii palju vahvaid külalisi oli. Sellepärast teemegi juba augustis seda uuesti.

Nagu ütlesin, olen iga päev valmis selleks, et see on mu viimane võimalus olla koos oma lastega. Loomulikult võiksin valmis olla ka kõigi teiste kallite inimeste puhul, aga kahjuks kõigile korraga ei jõua tõesti keskenduda. Laste puhul aga ma tõesti mõtlen sellele. Aga see pole selline leinav kurvameelsus. Vastupidi- see tähendab, et ma võtan neist päevadest maksimumi! Ma teen täna neid asju, mida tahaksin teha. Mitte ei mõtle, et: "ükskord, kui on rohkem aega..." Kust see rohkem aega peaks tulema?

Näiteks oleme kaks päeva järjest rannas käinud. Kuna Herlend tegeleb matusteks ettevalmistumisega, siis mul polnud lapsi kuhugi mujale panna, tööd nagunii teha ei saanud, siis pigem tegime koos midagi sellist, mis meile meeldis:
 Jaaa... sirasärava päikese käes on raske näha, kes pildile jäävad. Aga no emotsioon ju jäi küll.

Kuna ükski mu autodest ei sõida ja uut autot veel pole, siis jäätist sõime mõnusalt poe parklas:
Täpselt nii sorakil ja päris me pärast mitmetunnist vees solberdamist olimegi. Kõik negatiivse uhtusime endast välja. Õhtul vajusid voodisse õnnelikult väsinud lapsed... ja mõne aja pärast kingin ka mina endale mõnusa öötäie und.

Seega meil on lastega sel nädalal järelikult puhkus. Pärast eelmise nädala laagerdamist oleme selle ilmselt välja teeninud. Laagri ajal korraldasin ära romantika sarja neljanda raamatu "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" trükkimise, nii et sellega on ka nii, et pean lihtsalt ootama. Pidi valmima järgmiseks nädalavahetuseks.
Seejärel jääb meil vaid oodata ja loota, et kõik muudkui seda ja ka eelmisi raamatuid ostavad ... ja siis saame jälle lastega puhata ja mängida ning jäätist süüa ... ja ehk juba omas autos (talv ju tuleb ning parkla äärekivil on talvel üsna kehv jäätist süüa)!

Täna lugesin FBst ühte postitust, mis tegi selgeks, et sel aastal pean jõudma Viljandi folgile. Ostsin endale neljapäevaks pileti ära ja oligi tehtud. Nüüd veel pean lootma, et mõni auto mu sinna viib... Aga on lootust, et lapsed saavad esimese päris folgi kogemuse. Mathias on küll titena korra meiega sealt läbi jalutanud, aga see pole see... Iseasi, kui palju mina üksi koos nelja põnniga folkida saan. Aga ongi uus aeg, miski pole endist viisi, kõik on veel parem kui varem. Tuleb lihtsalt uues olukorras hakkama saama õppida.

Täna teretas mind Maksimarketis üks proua, kes ütles, et loeb mu blogi. Ma oskasin selle peale vaid naeratada ja midagi ebamäärast mühatada. Ausalt, mind siiani hämmastab, kui niiviisi rääkima tullakse. See on lihtsalt nii armas. Sest kui te siin ei loeks, siis poleks mul ju mõtet kirjutada. Aga mul on oskus oma mõtteid jagada, seega nii ma ka teen. Kasutan oma oskust, mis mulle on antud ja loodan, et muudan sellega mõnegi inimese jaoks maailma kuidagi selgemaks kohaks.

Pika postituse lõpuks tahan öelda, et mõtle sina ka, kellega täna tahaksid koos aega veeta ja tee seda! 
Mõtle, mida sa saad oma elus ära teha ja tee seda. 
Ole parem, kui olid eile! 
Kui sina ennast õnnelikumaks ja paremaks teed (päriselt ENNAST paremaks, mitte ei osta endale naabrist paremat autot, et naabrist parem olla!), siis ongi maailm ilusam paik! Loe mu uut raamatut ka ("Naine, kes ei nuta, saab rikkaks") ja saad aru, mida ma sellega mõtlen! 
Hoolitse enda eest ja siis suudad ka teistele armastust ja õnne jagada. 
Anna seda, mida tahaksid saada. 
Anna enne, mitte ära anna siis, kui oled ise enne saanud. 
Jaga seda, mis sul on ja saad vastu seda, mida sul pole. 
Kõigil ei pea kõike olema, oskus on jagamises ja hoolimises.

Nii ongi!

Ilusat olemist!

p.s. sa ei pea uskuma mitte midagi, mida ma siin kirjutan! Seega pole ka mõtet seda kritiseerida, ega halvustada. Kõik head mõttet on aga väga oodatud! 

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

pühapäev, 23. juuli 2017

Ma olen väärtuslik!


Esimesest Kuuse talu vabaaja laagrist lahkudes said lapsed kaasa lehekese selliste meeldetuletustega:
*Ma olen enda parim sõber ja meeldin endale. Kiidan ennast heade tegude ja asjade eest, ei ole endaga kiiga karm, kui midagi valesti läheb.
 
*Ma meeldin endale just sellisena, nagu ma olen. Kui mulle enda juures midagi ei meeldi, siis mõtlen, kuidas seda muuta ja muudan. Nende asjadega, mida ma muuta ei saa, lihtsalt lepin.  

*Ma ei ole parim kõiges, mida teen, aga ma teen parimalt kõike, mida teen. Annan endast iga kord parima ja püüan üha paremaks saada.

*Iga ebaõnnestumine on õppetund! Kui midagi ei õnnestu nii, nagu tahan, siis pean mõtlema, mida saan järgmisel korral paremini teha.

*Ma oskan rõõmu tunda kõigest, mis mul on. Maailmas on palju inimesi, kes tahaksid elada sellist elu, nagu minul ja oleksid selle üle väga õnnelikud.

*Ma austan ennast! Ma ei lase endaga käituda nii, nagu mulle ei meeldi. Ma ei saa muuta norijate, kiusajate ja teiste pahatahtlike inimeste mõtteviisi, aga ma saan neist eemale hoida ja nendega mitte tegeleda.




Nagu raamatuid kirjutades ei taha ma öelda, mida lugejad pärast mu teose lugemist peaks tundma, nii ei saa ma ka öelda, mida lapsed laagrist lahkudes tundsid. Need on aga esmased mõtted, mis mulle viimasel päeval pähe kargasid, kui laagripäevadele tagasi mõtlesin.

Tunnen, et oleksin tahtnud neil teemadel lastega veel rohkem rääkida, kui laagris jõudsime. Kuna meie seltskond oli aga kirju, siis läks päris palju aega lihtsalt kogu meeskonna liitmisele.

See tühjus, mis minus peale laagrilaste lahkumist maad võttis näitas, et meeskonna loomine õnnestus hästi.

Laagris toimunust aga kirjutan lähipäevil veel täpsemalt. 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com