kolmapäev, 20. september 2017

Loe siit "Saatmata kirjad" ruttu läbi

Nüüd on sul ilmeline võimalus kiiresti läbi lugeda mu niigi lühike romantiline lühiromaan "Saatmata kirjad". Selleks kirjutasin raamatust välja mõned tsitaadid.

"Saatmata kirjad" on mu romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" kolmas raamat. Juba praeguseks on ilmunud ka neljas raamat pealkirjaga "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Viies raamat ilmub lähinädalatel.

Kiirlugemist alga siit. Aga alati on ka võimalus kogu raamatut lugeda. Otse minu käest tellides on raamatu hind 7€. Soovist kirjuta helikunnapas@gmail.com.

Saadaval ka kõigis Rahva Raamatu ja Apollo poodides. Selle kohta saad infot siit:
"Saatmata kirjad" Rahva Raamatu kodulehel
"Saatmata kirjad" Apollo kodulehel


 Romantilise jutustuse "Saatmata kirjad" peategelane Miia juhib Tallinnas väikest tantsukooli ning kasvatab koos abikaasaga kahte last. Ootamatult saab naine teate, et on oma endise parima sõbra Simoni vanaemalt pärinud Pärnu-Jaagupis pool maja. Viisteist aastat tagasi tekkis noorte vahel ootamatu lõhe ja sellest ajast pole omavahel suheldud. Kuidas ootamatu uudis Miia elu muudab? Milliseid mälestusi ja tundeid äratab vana maja? Kuidas muudavad olevikku kirjad, mis minevikus jäid saatmata, kuid nüüd adressaadini jõuavad?



***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

teisipäev, 19. september 2017

Helikopterema Heli harjub koolieluga

Mõni nädal tagasi kirjutasin oma imelistest tööpäevadest, mis lubavad mulle helikopterema elu. Tunnistan, ma ei mäletagi täpselt, kellelt selle väljendi sain, aga viimased nädalad on tõestanud, et mulle selline tiitel sobib.

Kooliaeg on täie rauaga käima läinud. Kõik trennid ja huviringid samuti.

Kooliaasta alguse kingituseks ostsin lastele suure paki raamatuid Egmonti kirjastusest:

Septembrikuu esimestel nädalatel istusin tundide viisi enda excel tabeli taga ja püüdsin aru saada, mis meil laste plaanidesse mahub ja mis mitte. Ning kuidas need mahtuvad asjad kõik omavahel kokku sobivad.

Tulemus on selline, et käesoleva kooliaasta jooksul olen ma käinud 5 klaveri-, 5 viiuli ja 3 trompetitunnis. Lisaks 5 tantsu- ja 6 korvpalli trennis. Olgu-olgu- tegelikult on minu roll ikka olnud lapsed kohale viia, oodata, lapsed koju tuua. Tundi mind ei lasta! Ja tunnid jagunevad kolme lapse peale, mitte üks ei ole nii palju naudelda saanud. Lisaks siis veel ka Mathiase solfedžo tunnid muusikakoolis, aga nendesse ta läheb ise ... kui ära ei unusta ... ehk et minu päevaplaanis on ikkagi need ka.

Iga kord saab kinnitust lause: me ei oska asju nautida, kui need käes on! Ehk et kui koolilapsed saaks aru, kui tore elu neil on. Ma pole küll kunagi ise ka käinud trennides ja ringides, mis mulle ei meeldiks, aga palju-palju olen ise ka vingunud, et ei viitsi õhtuti pilli harjutada või ei viitsi õhtusesse korvpalli trenni minna. Aga kui pingutad ja lähed, siis pärast on niiii hea tunne. Nüüd seal laste tundide ukse taga oodates tahaks ise ka pillitundi või tantsu- või korvpallitrenni minna. Lastel on ikka niii äge elu!!!!! Lastega rääkisime kõik need ringid ja trennid põhjalikult läbi, nii et meie lapsed käivad vaid kohtades, mis neile väga meeldivad. Aga reegel on, et kui juba alustad, siis nii lihtsalt pooleli ei jäta.

Praegu ongi keeruline see, et ma ise ka veel ei suuda iga päeva kohta peast öelda, millal peab kusagil olema. Esimeste nädalate kaod on näiteks üks tantsutrenn ja üks trompeti tund. Tantsutrenni puhul suutsin ma oma vägevasse tabelisse üles kirjutada vale algusaja, sellest tulenevalt vale bussi aja ... ja nii jõudis laps täpselt trenni lõpuks. Aga viga sai parandatud ... nüüd on tulemus aga see, et Mathias jõuab Pärnusse trenni ilusti bussiga, kuid tagasi tulla pole millegagi. Järgmine buss tuleb alles tunni aja pärast. Seega lähen talle pärast trenni järgi ... kuid samal ajal tuleb Maria lasteaiast ära tuua ja muusikakooli viia. Pean veel veidi mõtlema, kuidas see kokkusobimatus lahendada.

Trompeti tunniga oli aga see, et Mathiasel jäi meelde küll esimene osa päevast, kuid ununes, mis tuleb järgmiseks. Ehk et pärast korvpalli tuleks trompetisse minna, see ununes. Nii et jadaühendusega päevade süsteemi me alles õpime ja treenime. Aga eks mõne nädala jooksul saab kõik selgeks.

Mathiase õhtuste tundidega on ka see segadus, et mina olen Joosepiga nüüd samal ajal Pärnus tantsutrennis, kui Mathias muusikakoolis lõpetab. Pean veel veidi mõtlema, kuidas laps õigeks ajaks koju saab.

Ilmselt pole kaugel ka aeg, kui ma hakkan päevast lastejalutamise teenust tellima. Ehk et otsin inimesi, kes päeval lapse lasteaiast muusikakooli või trenni jalutaks. Asi pole selles, et ma ei suudaks oma lapsi kasvatada, vaid pigem selles, et võimalikult vähe ressursse raisata, teha koostööd, õige inimene õiges kohas. Kui mina teen samal ajal oma tööd, siis saan kellelegi teisele samal ajal teist tööd pakkuda. Ringlus! Igaüks panustab vastavalt võimetele.  

Minu jaoks on suurim väljakutse vaadata, et õiged asjad oleks õigel lapsel kaasas. Tean, et nad peavad varsti ise kõige eest vastutama ning õpetan seda kogu aeg. Samas on oluline mõista lapse piire, millistes piirides ta peab asjadega hakkama saama. Pealegi pole sugugi mõistlik näiteks Mariat koos viiuliga lasteaeda saata. Mathiasele pole ma ka trompetit kooli kaasa andnud, eriti kuna samal päeval on nagunii korvpalli trenni asjad vaja kaasa võtta.


Kui palju trenne on lapse jaoks parasjagu? Mina olen lähtunud reeglist, et kui laps läheb tundi hea meelega, siis on piisavalt. Mõnikord on väsimus arusaadav, kuid pidev "miks ma pean sinna minema?" oleks minu jaoks juba kindel negatiivne märk. Ära tulevad nad alati tundidest-trennidest hea tujuga.

Kui aga näed näiteks viiulitirts Mariat ülirõõmsalt muusikakooli jooksmas, siis pole küsimust, et see oli õige valik.

Maria käiks iga päev viiulitunnis. Nii nagu Joosep klaveris. Kui trompeti ja viiuli sai muusikakoolist laenutada, siis klaver on ka üks ost, mis lähiajal tuleks teha. Ilmselt hakkavad ka teised peale Joosepi mingil ajal klaverit õppima, samuti on seda vaja solfedžo tundideks õppimiseks, seega mingit odavat käsna osta pole mõtet. Praeguse seisuga ongi huvi pigem digiklaveri järgi. Eriti kuna seda saab igal ajal harjutada.

Jah, meil on kodus palju ruumi ruutmeetrite poolest, aga maja lahendus on selline, et kui ühes toas mängitakse trompetit, siis teises viiulit harjutada on väga raske. Mu vanemad räägivad alati, et meil õdedega oli vähemalt kombeks alati korraga harjutada. Hmm, mina mängisin akordionit, seega ilmselt oli mul viiuldajast õe ees "väikesed" eelised. Igatahes- klaverite pakkumiste suhtes hoian kõrvad lahti.

Nii näengi, et minu ülesandeks on praegu korraldada oma elu nii, et jõuan laste tulevikku panustada. Mathias käib 2.klassis ja saab suures osas oma asjadega ise hakkama. Sel aastal võttis ta küll endale juurde korvpalli trenni ja tahab ühte kooli huviringi ka veel minna, nii et tegemist on palju. Aga kui ajakavad täitsa selged, siis peavad temal ka asjad ilusti jooksma hakkama, ning minu roll vähenema. Seega selline käekõrval vedamine käib vaid mõned aastad, kuni nad isemajandamist õpivad.

Väiksemate puhul on normaalne, et praegu kuuluvad nemad igati mu päevakavasse. Nimelt ei lubata lasteaia lastel ise muusikakooli minna, seega pean mina neile iga kord järgi minema ja nad tundi saatma. Väikeste tunnid kestavad küll alla poole tunni, nii et pikalt ootamist pole. Pealegi on mul alati raamat kaasas või teen telefonis vajalikke asju. Muusikakooli all raamatukogus saab näiteks ka lehti lugeda.

Selle kõige kõrvalt kirjutasin viimastel nädalatel valmis oma romantika sarja järgmise raamatu. Selle pealkiri on "Mina, supernaine, jään ellu!". Samuti ületoimetasin üle 400 lehekülje raamatut, milles on juttu ühe mehe seiklustest nõukogude aja lõpu Venemaal. Varsti saate seda lugeda. Väljaandjaks Heli Kirjastus.

Kõik helikopteremad  ja -isad: jagage kogemusi! Kuidas teie igapäevase logistika olete korraldanud? Kuidas laste ja enda arengu (trennide, huviringide jms kaudu) võimalikuks teete? Millised on teie pere nipid?

Helikopterema lendab nüüd tööle.

Imelist kooliaasta jätku ka teie kõigi peredesse!

p.s. kui sinu peres ei käi praegu keegi koolis, siis ära unusta ise iga päev midagi uut õppida. Eks ole!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

esmaspäev, 4. september 2017

Järjekordne imeline tööpäev! Loe, kuidas sa endale ka sellise saad!

Hurraaaa.... suvejärgne esimene päris tööpäev on käes!

Meil oodati kooliaega. Meil oodatakse tööaega. Mina ootan oma tööpäeva algust, sest mulle väga meeldib see, mida ma teen! Samamoodi nautisime kogu suvevaheaega. Suvel lasin lastel olla kodus nii palju kui võimalik. Augusti keskelt hakkasid küll väiksemad mingitel päevadel lasteaias käima. Aga juulikuu oli meil täiesti kodune. Taaskord oli põhjust rõõmustada, et olen loonud endale töökoha ja elustiili, mille kõrvalt on võimalik niiviisi lapsi kasvatada. Või ongi mu elustiil sellepärast selline, et ma kasvatan lapsi? Kindel on see, et mu lastel oli päris suvevaheaeg.

Nad said kaks korda laagris käia (hmm, olgu- laager tuli nende koju!), rannas (ujumas! Päriselt! Korduvalt!), kinos, mänguväljakutel, looduses, loomaaias, sõbradel külas ja palju muudki. Kui ma oleks terve suve pidanud kellast kellani töötama, siis poleks see sellises mahus võimalik olnud. Kui juulikuu oleks aastas mu ainuke puhkuseaeg olnud, siis ma poleks oma aega ilmselt selliselt jaganud, vaid oleks rohkem püüdnud nö enda asju ära teha. Nüüd aga teadsin, et neid nö enda asju teengi nüüd, kui lapsed koolis-lasteaias, sest "oma asjad", mida mulle meedib teha, ongi mu töö.

Lastega leppisime kokku, et vähemalt kord nädalas hakkame ka talveperioodil looduses käima. Lihtsalt sellepärast, et see laeb, annab energiat. Nii et kui tundub, et on eriti kiire ja vaja kõike muud teha, siis just sellepärast tulebki uksest välja astuda ja loodusesse minna, et see aitab ebavajalikud sabinad seest välja ajada. Seejärel on lihtsam ka olulisele keskenduda.

Ma olen tõesti täna õnnelik, sest alustan praegu tööpäeva ja saan segamatult töötada kuni 14.30ni. Seejärel tuleb koolilapsele järgi minna. See tähendab 5 tundi teha ainult seda, mis mulle meeldib. Ülimegaäge!

Tänane päevaplaan on kirjutada edasi romantika sarja järgmist raamatut "Mina, supernaine, jään ellu!" Arvake ise, millest see võiks rääkida. Tööplaan ütleb, et see peab mul valmis olema 6.septembril. Ning 13.septembriks peab olema lõpuni kirjutatud lasteraamat "Kolme pärna saladused", millele Kairi illustratsioone teeb. Need tulevad imelised! Päriselt!

Imelise tööpäeva hommikut alustasin nii, et kohvitasin ja sõin hommikust samal ajal ühte õpetlikku videot kuulates-vaadates, mängisin Troyga (meie bernikas Pajumäe Tuutu) palli, viisin pesud õue kuivama, panin uue masinatäie pesusid pesema, kastsin lilled (jeee.... me oleme taas jõudnud nii kaugele, et mul on kodus lilled ja mitte ükski laps ei lõhu neid ära!!! Ma ütlesin, et mul on suured lapsed!!!), tegin endale kaasa sidrunivee ... ja siis tulingi tööle! Kümme sammu köögist! Väga mugav.

Akna taga on mu armas koduõue, mida kirjutamispausi ajal või siis õhtul koos lastega niitma lähen. Sest see on nii mõnus!

Miks ma seda kõike siin kirjutan? Sest ka sina võid samade emotsioonidega oma tööpäeva alustada, kui teed seda, mis sind õnnelikuks teeb ja mis sul hästi välja tuleb.

5.november 2015 oli see päev, kui ma kirjutasin esimest korda avalikult, et Heli Kirjastus hakkab tööle. Ehk et siis sai selgeks, et kirjutamisest ja kirjastamisest saab minu põhiline töö, mitte ma ei hakka endale otsima "päris tööd", mille kõrvalt vahepeal kirjutamisega tegeleda. Selle aja jooksul olen nüüd kirjutanud ja avaldanud 7 enda raamatut ning kirjastanud 5 teiste autorite raamatut.

Sellest, millise tee ma olen praeguse töökohani jõudmiseks läbi käinud, kirjutan siin: Kuidas ma hakkan rikkaks saama? 

Crystla Ra Laksmi juhendatud Külluse seikluskoolitusel jõudsime ka nüüd oma äri alustamise teemani. Sellel koolitusel enesese tundmaõppimisega tegeledes saan iga päev selgemaks, et olen valinud õige tee. Lihtsalt mõnda asja tegin oma (töö)elus nii, et seda sai parandada. Ja nüüd päev- päeva järel parandangi. Kui sa oled samuti sellest koolitusest huvitatud, siis piilu avalikku FB gruppi: Külluse seikluskoolituse avalik grupp. Koolituse käigus saame ühe korra kuus kokku online koolitusel (ehk siis kodus arvuti ees istudes), Crystal räägib lahti ühe uue teema, loeme sellega haakuvaid raamatuid, saame kodused ülesanded seoses teemaga ning jälgime ja muudame oma käitumisi, mis takistavad küllusliku elu elamist. Nii et kõik on lihtne ja loogiline, tuleb ise oma elus tegutseda.

Iga päevaga veendun üha enam, et kõik on võimalik, kui tahta! Suurim katsumus minu jaoks on see, kuidas negatiivsete inimeste hinnangutest ja "allatõmbamisest" eemale hoida. Ma ei ürita juba ammu inimesi muuta, sest seda saab ainult igaüks ise teha. Minu ülesanne on kontrollida, et inimesed, kes iseendaga tegeleda ei viitsi, vähemalt minu arengut tagasi ei kisuks. Eks alati on lihtsam enda parandamise asemel teiste kallal nokkida ja neid halvustada, et seejärel ise parem paista. Ainuke mure on, et see ei aita kuidagi kogu maailma meie kõigi jaoks paremaks muuta.

Sellepärast ma hakkangi nüüd kirjutama, sest minu lood ja raamatud loodetavasti annavad igale lugejale midagigi positiivset (ja senised tagasisided on just seda kinnitanud!).

Aitäh kõigile, kes te mu raamatuid loete ja sellega minu imelist tööelu toetate! 
Aitäh kõigile, kes te enda eluga tegelete ja seda õnnelikumaks ja positiivsemaks muudate, sest iga õnnelikum inimene muudab ka minu elu õnnelikumaks, sest vähendab mu ümbert kurjust ja negatiivsust!  

See ongi imelise tööpäeva valem: tee seda, mis sulle väga meeldib ja milles sa hea oled, muuda sellega maailma paremaks ning leia viisid, kuidas teised sulle selle eest ka maksaksid! 

Imelist päeva!


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!



reede, 1. september 2017

Millist panka sina eelistad?

Vastu ootusi ei kirjuta ma täna koolist, vaid hoopis rahast. Täpsemalt- pankadest!

Rohkem hakkasin teemale mõtlema küll seoses kooliga. Nimelt läks mu vanim laps täna 2.klassi. Kuna ma usun, et sel aastal hakkab ta ise vähemalt mingid korrad ilmselt bussiga linnas trennis käima, siis sai talle tellitud pangakaart ja saab lähipäevil ka telefoni.

Kerkis aga küsimus- millise panga kaart lapsele teha? 

Nii vaatasin üle hulga aja ka enda muud teemad pangakontodel üle ja hakkasin ka mõtlema- millise panga kontot ise eelistada?

Lugesin kokku- minu hallata on 10 pangakontot!  Kõlab hullumeelse numbrina, aga lahtiseletatult näeb see välja nii:
* Swedbank erakonto- minu põhiline konto

* Swedbank krediitkaart- enamus aega hetkel kasutuses pole

* Swedbank kõigi laste kontod (ehk kokku siis 4)- need sai mingi aeg igale lapsele tehtud lootuses, et ma hakkan lasteraha iga kuu neile sinna kandma ja koguma. Mingi aeg korjasin ja siis läks see raha ikka kasutusse ... nüüd need kontod lihtsalt seisavad. Nüüd Mathiasele pangakaarti tellides oli muidugi lihtne, sest pangakonto oli tal ammu olemas ja nüüd tellisin sinna kaardi juurde. Ehk siis lapse puhul sai eelistatud praegu panka, kus mul endal on ka kõige aktiivsemalt konto olemas.

* SEB erakonto- see töötas aastaid tagasi kui säästukonto. Kandsin sinna tõesti pidevalt raha ja kogusime sinna. Enamus varem säästetud raha on aga viimaste aastate jooksul maja ehituse ja 4-lapselise perena käiku läinud. Vaikselt olen uuesti sinna kandma hakanud, aga hetkel on seal 50 eurot.
Halva üllatusena SEBi poolt avastasin, et nad võtavad nüüd iga kuu mu käest KONTO hooldustasu 30 senti. See pole suur raha, aga siiani oli see tasuta. Kaarti pole mul sellele kontole tehtud just seetõttu, et see saaks lihtsalt olla seal seisev raha. Praegu aga pole seisev, vaid on vähenev.

* LHV erakonto- see sai mingi aeg teha koos partnerkaardiga, seega on sellel kontol kaardihooldustasu 1€ kuus. Väga aktiivselt seda ei kasuta. Aegajalt lasen mõned raamatumüügi summad sinna kanda neil, kellel on LHV pank.

* Swedbank firma konto- kirjastuse konto (füüsiline keha kirjastusel siis Kuuse Farm OÜ). Aktiivselt kasutusel. Mingit kuutasu ma hetkel küll selle kontolt ei leidnud. Kaarti sellel kontol ei ole.

* MTÜ Perekoolitused- lastelaagrite ja perekeskuse rajamisega seotud MTÜ. Konto aktiivselt kasutuses laagrite korraldamise ajal jne. Kaarti sellel kontol ka ei ole, nii et ühtegi lisatasu ma ei maksa (välja arvatud siis tehtud ülekannete tasu, aga see on teine tasu).

Minu jaoks on kuidagi turvalisem teada, et mul on erinevad kontod. Kuid samas- kas neid peab nii palju olema? Laste- , firma- ja MTÜ kontod muidugi jäävad ikka eraldi. Küsimus on just kõigis minu enda kontodes ja et millises pangas oleks mõistlik neid hoida.

Vaieldamatult on Swedbank´il kõige rohkem pangaautomaate. Vähemalt neis piirkondades, kus mina liigun. Raha väljavõtmine ehk polegi nii oluline, aga minu jaoks on oluline ka sularaha kontole panemise võimalus, mida Pärnus mitmes kohas teha saan.  Maksed teen kõik konto kaudu, aga näiteks kui laatadel või kodust müün raamatuid, siis maksavad inimesed tihti sularahas ning siis ongi vaja see hiljem kontole kanda.

Kindlasti soovin eraldi hoida säästukonto, kuhu tahan koguda mingi perioodi elamiseks vajalikud kulud. Tagala.

Samas võikski kolmas konto olla näiteks reisiraha või mõne muu suurema ettevõtmise jaoks kogumiseks. Samas kui sealt järjest pank raha maha võtab, kas on mõtet seda eraldi hoida?

Kuidas sina oled pangakontode teema lahendanud ja miks just nii? 

Kui tegeled ettevõtlusega, milline on kõige ettevõtte-sõbralikum pank? Miks?

Raha teemal kirjutan veel ka siin: 
Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?
Kõik müügiks!
Ettevõtlikud lapsevanemad said oma grupi 
Täielik ülevaade: kuidas läks raamatumüük juulikuus?
Täielik ülevaade: kuidas läks raamatumüük juunikuus? 
Kuidas ma hakkan rikkaks saama? 
Kuidas selle elu eest maksta? 
Kõik minu blogi postitused sildiga "raha"

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!



neljapäev, 31. august 2017

Kõik müügiks! Või mida sina oma kasutatud asjadega teed?

Kõik on uus, septembrikuus... ja igal aastal on augustikuu lõpus lihtne postituse teemat valida, sest igal aastal saab ühte ja sama kasutada- kõik uueks!

Mina jõudsin viimaste päevade jooksul suurte füüsiliste ümberkorraldusteni. Eks ma jupi kaupa panen oma elus asju paika iga päev, aga nüüd tõstsin lõpuks ka töötoa füüsiliselt ümber. See tähendab, et liigutasin mõne tunni jooksul umbes 60 kasti raamatuid ühtseks seinaks. Siiani olid nad mitmes  eri kohas. Ilmselt saan mõne nädala pärast vähemalt osad neist uuesti ära kolida, sest kui lastetoa remont saab valmis, siis hakkab kaminata kaminatoas osaliselt kirjastuse ladu ning osaliselt Mathiase õppimse tuba olema.

Praegu aga teadsin, et mul on töötoas raske tööd teha. Olen pidevalt ikka raamatukaste ümber paigutanud ja süstematiseerinud. Pidevalt käib ju ka müük ja raamatud lähevad oma uute omanike juurde. Aga sellegi poolest oli mu toas kaste, mis olid seal juba mitu aastat seisnud. Nii saigi ümberkorralduse põhimõtteks, et esimestest saavad viimased ja vastupidi. Ehk et nüüd on raamatukastide seinas kõige all kastid, mis enne olid peal. Jaaa, see ong mu ülim süstematiseerimise valem.

Keskkütte ahju tegin koristamise käigus jooksvalt tuld. Ei, ei saanud ühtegi tünni termomeetri näitu kõrgemaks. Järelikult ikka polnud piisavalt materjali põletada.

Jaaa... mu toas on ikka veel mitu kasti, millele pean julmalt otsa vaatama. No ma ju ikka arvan, et äkki ühel päeval hakkan veel personalitööga tegelema või lähen religiooniõpetuse õpetajaks ja siis on vaja kõiki materjale, mis ma kogunud olen. Ilmselt tuleb aga need asjad siiski ära visata (ja siis nagunii saan ühel või teisel teemal tööpakkumise. Kindlasti!).

Julma pilguga julgesin ringi vaadata oma raamaturiiulis. Nii sündis kaust: MÜÜK: Heli tuulutab kappe ja riiuleid! Selles on siis pildid kõige kohta, mida oma kappidest ja riiulitest leian sellist, mis mind enam ei teeni, kuid kellelegi ehk veel vajalik on. Praegu on seal ainult raamatud, sest ma pole kaugemale oma sorteerimisega jõudnud. Ja juba selle valiku tegemise järel on mõnusam ja kergem tunne.

Praegu on valida veel näiteks sellised raamatud:








Tunnistan, et sellise kasutatud asjade müügiga pole ma siiani väga tegelenud. Nii olid minu jaoks mõnusaks üllatuseks kõik need kirjad, milles pooled mu pakutud raamatud täna juba kas ära osteti või broneeriti. Kasutatud asjad on mõnikord minu juurde jäänud liiga kauaks seetõttu, et mõnda asja päris tasuta ära anda ei tahaks, kuid müügiga ei viitsi tegeleda. Tänane päev oli minu jaoks väga meeldiv kogemus. Nüüd siis tuuseldan järjest ka muud osad oma kodust läbi ja täiendan MÜÜGI albumit jooksvalt. Müüdud asjade pildid võtan järjest maha, nii et täna müüdud raamatuid te sealt juba enam ei leiagi. Albumi jagamise eest juba ette tänud!

Milline on sinu kogemus enda kasutatud asjade müügiga? Kus on seda kõige parem teha? Või viid-annad kõik tasuta ära? Või hoiad alles? Jagage oma kogemusi.

Aitäh!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

teisipäev, 29. august 2017

Miks ma ei kandideeri 2017a kohalikel valimistel?

Alates 2005.aastast on nüüd käes esimene kord, kui ma ei kandideeri kohalikel valimistel. Kuna mu käest jätkuvalt muudkui küsitakse, et kus ma ikka kandideerin ja kas kavatsen ikkagi lõpus kusagilt äktiselt välja hüpata, siis ütlen ka siin, et ei, sel korral ma ei kandideerigi!

See ei olnud kerge otsus, kuid selle otsuseni viisid paljud väikesed juhtumid ja kokkulangevused, mis ei sõltunud minust endast. Igaüks neist kinnitas mu kahtlusi ja viis sammukese lähemale mittekandideerimisele. Seega järelikult oli see ikkagi väga õige otsus minu jaoks!

Üldisemalt öeldes on olukord selline, et otsustasin vahepeal isikliku õnnega tegeleda. Selle lause sõnastus tuleneb Zelandi raamatust "Transurfing" loetud mõtetest. Ma ei leia praegu seda kohta täpselt üles, kuid Zelandi raamatus esitatud mõte on umbes selline, et pole võimalik korraga tegeleda isikliku õnne ja üldsuse õnnega. Ehk et kui võitled või töötad üldsuse õnne eest, siis jääb isiklik õnn kõrvale. Rääkimata sellest, et keegi ei saa tegelikult üldsuse õnne eest võidelda, sest iga inimene peab ise enda elu õnnelikuks muutma ja selle nimel tegutsema.

Olete ju ise ka näinud, et mõned inimesed lihtsalt on õnnetud ja kibestunud ja halvatujulised, ükskõik, kui hästi neil ka läheb. Ehk et kui inimene ise ikka ei taha rahul ja õnnelik olla, siis seda ka ei juhtu. Ükskõik, kui palju keegi väljast poolt pingutaks. See ei tähenda, et üldsuse heaks midagi teha ei saaks, vaid pigem tahan rõhutada iga inimese vastutust- kui sina enda elu eest hoolitsed, siis läheb meil kõigil paremini! Ja mina enda oma eest hoolitsen nüüd ikka täitsa hästi!

Aastaid tagasi personalijuhina töötades ei olnud ma üldse rahul ühe firmajuhi suhtumisega, et töötajate jaoks polegi võimalik teha piisavalt motiveerivat motivatsiooni- ega palgasüsteemi, sest kõik ei hakka kunagi rahul olema. Siis olin noor ja roheline ja arvasin, et lõpuks ikka jõuame üldsuse õnneni. Firmajuht keeldus heade asjade tegemisest, mina aga tahtsin neid teha palju-palju. Tegelikult polnud meil kummalgi õigus. Tõde oli seal kusagil vahepeal- ühtteist saab üldiselt ära teha, kuid suur osa tuleb ka inimestel endal ka teha.

Ma ei ütle, et ma poliitikas ei osale. Olen ikka Eesti Vabaerakonna liige ja pole kuhugi kadunud. Alles käisime koos lastega Eesti Vabaerakonna suvepäevadel liblikaid püüdmas:
Poliitikas millegi tegemiseks on vaja teatud hulka sarnaselt mõtlevaid inimesi ühte kohta koondada. Kõikjal on veidi vahvaid inimesi ja siis neid, kes räpaste nippidega ennast pildile toovad. Minu jaoks on alati olnud küsimus, et kas tõesti teevad mõned inimesed valimiskasti juures otsuse selle järgi, kelle "Vali mind!" reklaami nad viimati telekas või suure näopildiga plakatit tänaval nägid?

Enne kandideerimisest loobumise otsust uurisin mitmeid võimalusi sarnaselt mõtlevate inimeste koondamiseks. Üks neist oli uue valimisliidu loomise idee. Ilmselgelt see ei õnnestunud. Aga kõige suurem šokk minu jaoks oli paar päeva tagasi, kui oma kandideerimisest teatas inimene, kes meie koosolekul istus (isehakanud) ajakirjaniku rollis ja kinnitas, et tema kusagile kandideerima ei hakka...

Nii palju siis sellest aususest! Usun, et kehtib vana ütlus ja iga riik on tõesti oma valitsejaid väärt... Meie valik!

Sel aastal teeb olukorra keeruliseks ka naljanumbriks keeratud haldusreform. Kuidas saab keegi praegu tekitatud olukorraga üldse uhkustada ja haldusreformi kohta öelda "Ära tegime!"? Kui valdade liitmise ainus põhjus on, et: "Riik käsib ja muidu meid sundliidetakse!", kas on ikka õige sellist asja kokku keerata???

Valimistele minnes käib võidurivistamine, et kes suudab oma vallast rohkem inimesi sisse saada, seda endist valda hakatakse rohkem arendama.... Ja niiviisi ülekogu Eestimaa!!! Ma saan aru, et väiksed vallad ja vananev rahvas senisel moel ei toimi. Aga see, mis praegu tehti, kui palju valusaid haavu ja mõttetut segadust... see pole lahendus!!!

Rääkimata valimistel osalevatest tipppoliitikutest, kes tulevad väiksematesse kohtadesse parte mängima. Kas tõesti pole ministritel, riigikogu liikmetel ja teistel selle tasandi tegijatel oma töökohas piisavalt tööd, et kohalikesse volikogudesse kandideerida? Kas nad tõesti ei usalda kohalikke inimesi nii palju, et kohalikes volikogudes lasta olla kohalikel, kes siis neile vajalikud kohalikud sõnumid edastaks? Ilmselt tuleks ministrite, riigikogu liikmete jms tööülsanded kriitilise pilguga üle vaadata. Või jääb neil palgast väheseks ja on vaja lisatasu, mida mõnes kohalikus volikogus pakutakse?

Mina igatahes panen praegu paika plaani, millistesse huviringidesse minu neli last sel aastal lähevad ja kuidas nad neisse kõigisse jõuavad. Toetan maaelu sellega, et annan kohalikele lastega tegelevatele inimestele tööd oma laste kaudu. Ühistransporti maal elades ei ole, nii et kõik on isikliku auto ja kohaliku logistikaülema (lapsevanem!) kaelas. Minu isiklik valik. Minu luksuslik elu.

Samuti sai eile valmis nimekiri raamatutest, mida sel aastal veel kirjutan ja lugejateni toon. Praeguseks on käesoleval aastal minu poolt avaldatud 4 raamatut, millest eriti viimase puhul on lugejate sõnul tunda uut hingust ja küpsust.
Paar päeva tagasi alustasin FBs gruppi Ettevõtlikud lapsevanemad. Ma teadsin, et seda on praegu vaja, aga et see nii hooga tööle läheb, selleks ma polnud valmis. Nii lahe on kogeda, kuidas üle Eestimaa on olemas nii palju toredaid, aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kelle tegemistest me igapäevaselt ei kuule.

Seda ongi meil rohkem vaja- sarnaselt mõtlevate inimeste koostööd!!! Ei ole vaja inimesi tülli ajada, omavahel kohtade ja muude (küsitava väärtusega!) hüvede pärast rivaalitsema kiskuda.

Poliitika oleneb inimestest, kes seda teevad. Ei ole olemas poliitikat iseenesest. Samas ei ole poliitikud üksnes need, kes selle eest palka saavad, vaid kõik, kes päevakohaste teemade ja küsimustega tegelevad. Poliitka on selle tulemus, kuidas igaüks meist riigis toimuvasse suhtub ja teistega sel teemal suhtleb.

Milline on sinu panus sinu jaoks oluliste küsimuste lahendamisse?
Millised on viisid, kuidas saad aidata ennast õnnelikuma elu poole (mis tähendab, et üldsuse õnnes oleks üks õnnelik lüli juures ja see vähendaks maailmast hulga negatiivsust)?

Selline kokkuvõte ja kinnitus siis minult kohalike valimiste teemal. Nagu ütlesin, ei ole see mingi eemaletõmbumine igaveseks. See on hetkeolukorra tunnetamine ning enda jaoks sobivama käitumisviisi leidmine.

Imelist päeva sulle!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!



laupäev, 26. august 2017

Ettevõtlikud lapsevanemad said oma grupi

Täna on see päev, kui lahendasin taaskord ühe oma mure- nimelt said ettevõtlikud lapsevanemad endale facebookis grupi Ettevõtlikud lapsevanemad.


Viimased aastad olen tegelenud enda ettevõtte ülesehitamisega ning endale koduse töökoha loomisega. Seejuures olen kogenud paljusid rõõme ja muresid, mida kõrvalseisjad tihti ei mõista. Ei saagi mõista, sest minu ringkonnas pole väga palju inimesi, kes samamoodi püüaks tegutseda. Kusagil aga kindlasti on.

Laste kõrvalt kodus tööötamisest olen kirjutanud näiteks nendes lugudes:
Kuidas saavad lapsevanemad tööl käia?
Kuidas leida tasakaalu töö ja lastekasvatuse vahel?

Juba ammu mõtlesin, et tahaks väga teada, kuidas teised ettevõtlikud lapsevanemad on sarnaseid olukordi lahendanud või millised on nende nipid ja soovitused. Täna sai see tahtmine nii selgeks, et sai loodud facebooki grupp Ettevõtlikud lapsevanemad.

See grupp pole mõeldud vaid neile lapsevanematele, kes juba suuri firmasid juhivad, vaid kõigile, kes kas põhitööna või lisategevusena laste kõrvalt nokitsevad. Samuti neile, kes alles mõtlevad, et võiks ise ettevõtjaks või ettevõtlikumaks hakata.

Kõige turvalisem on elada siis, kui sul pole kõik munad ühes korvis. See tähendab ka ettevõtluse puhul, et võid ju näiteks päeval käia põhitöökohal ning isiklik ettevõte võib hoopis nö lisatöö olla. Kõik-kõik-kõik sellised mõtted on oodatud.

Grupp on salajane, nii et teised meie postitusi ei näe, kuid liikmeid võib igaüks lisada, nii et tegelikult on tegu ikka suht avaliku kohaga. Nagu kohvik, kuhu igaüks võib sisse astuda ja pakutavat nautida, kuid akna taha jääjad näevad vaid kohviku nimesilti ning saavad nuusutada kohvi ja kokkide lõhna.

Tule ja liitu ning kutsu sõbrad ka kaasa! Äkki just sinu nõuanded aitavad kellelgi edukamaks saada ja samas kellegi teise nõuanded on need, mis sul endal järgmisele külluse tasandile jõudmisest puudu on. 

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

pühapäev, 20. august 2017

Minu lihtsad nipid Delfi naistekas

Viimase kuu jooksul olen nüüd korduvalt Delfi naistekas avaldanud oma mõtteid ja lihtsaid nippe. Nemad küsisid ja mina ikka kirjutan hea meelega. Üldse ma kirjutan alati hea meelega, kui küsitakse.

Delfi naistekaga algas meie tihedam koostöö siis, kui nad olid nõus järjejutuna avaldama minu romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" esimese raamatu "Jõuluks koju". See oli minu jaoks äge kogemus, sest esimest korda elus sain lugejatelt kogu aeg jooksvalt oma raamatu kohta tagasisidet.

Romantika sarja järgmiste raamatutega oleme teinud nii, et nad avaldavad mõned esimesed peatükid raamatust ja seejärel on toimunud ka loosimine.

Tähelepanu: 25.augustini on võimalik osaleda mu romantika raamatute loosimises Heli Künnapase loomingu lehel. Selleks vajuta SIIA ja saad oma osalemissoovi kirja panna. Seekord loosin välja igast sarja raamatust ühe eksemplari, seega tuleb kirja panna, millist osa soovid.

Loosimise info näeb välja selline (aga osalemiseks mine ikka sinna lehele):


Nii pakutigi mulle nüüd võimalust Delfi naistekas ka oma teistsuguseid mõtteid avaldada. Minu artiklid seal lehel on sellised:

20.08.2017 Suurte kogemustega ema annab nõu: üks suurepärane nipp, kuidas lapsed rahulikuks saada!

23.07.2017 Nelja lapse ema arutleb: milline on halb ilm ja kas suvi on olemas?

21.07.2017 Heli Künnapas: laske lapsukestel töötada! 

Kellel need lookesed siiani on vahele jäänud, siis saavad nüüd lugeda.

Kui sul on teemasid, millest võiksin seal veel kirjutada, siis anna aga teada! 

Juba paari päeva pärast räägin teile aga ühest lahedast ideest, mille abil igaüks teie seast saab samuti oma elu paremaks, ilusamaks, külluslikumaks ja jõukamaks muutma hakata. Ise olen hirmus vaimustunud, aga... veel veidi viimistlemist.


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!


esmaspäev, 14. august 2017

Täielik ülevaade: kuidas läks raamatumüük juulis? Heli Kirjastuse edetabel

Eelmisel kuul alustasin uut traditsiooni, kus lasen kord kuus kõigil oma rahakotti piiluda. Vähemalt raamatumüügi osas. Heli Kirjastuse juunikuu müügi edetabel on näiteks siin.

Juulikuus andis tunda, et kõik puhkavad. Raamatukogud ja koolid ja inimesed.

Juulikuu Heli Kirjastuse raamatumüügi numbrid nägid välja sellised:
11.-12. Kati Saara Vatmann "Mustrimuutjad"  (eelmisel korral 4.kohal)
Sel kuul kahjuks poodides nulliring. Tean, et Kuusiku Altveski loovuskosel toimuvatel "Südamesalu salavägi" etendustel on neid otse müüdud, nii et raamatud on liikunud küll.

11.-12. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 1.osa (eelmisel korral 9.-11.kohal)
Samuti seekord nulliring. 
See oli teine minu enda kirjastatud raamat. Teose peategelane Rebecca läheb õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. "Tähtajaline elu" on noorteromaan, mida on ka täiskasvanud suure huviga lugenud. Julgen soovitada kõigile noortele, kes välismaale õppima või tööle lähevad. Kuna olen ise selle tee samuti läbi käinud, siis on lugejad öelnud, et "Tähtajaline elu" annab väga hea pildi selles, mis tunne on reaalselt aastaks oma elust välja astuda ja tundmatusse sammuda.

9.-10. Kristiina K. "Toto tembutab jälle" - Rahva Raamatus 2 raamatut (eelmisel korral 11.kohal)

Toto on vahva koerapoiss, kelle lood on kirja pandud trükitähtedega. Nii saavad lasteaeda lõpetavad või kooli alustanud lapsed mõnusalt ise lugeda. Raamatus on palju toredaid fotosid Totost ja tema sõpradest.  Toto tegemiste kohta saab rohkem infot ka tema FB lehelt: Toto tembutab jälle.
Raamat on lastesõbralike kõvade kaante ning veidi paksemate lehtedega. 
Toto Heli lugemisblogis 


9.-10. Karina-Louisa Puht "Võidetud tüdruk"- Apollos 2 raamatut (eelmisel kuul 9.-10.kohal)
Karina raamat oli esimene teise autori raamat, mille ma kirjastasin, seega see on samuti juba tükk aega väljas. Tegemist on huvitava teosega, mille tegelased on küll noored, kuid tegelikult sobib lugemiseks ka täiskasvanutele.
Minu pikemat arvustust saad lugeda siit: Võidetud tüdruk Heli lugemisblogis.
Samuti võiks veidi ikka veel müüa, sest hind on ka praeguseks juba päris alla lastud.

6.-8. Heli Künnapas "Ütlemata sõnad"- Apollo- 2, Rahva Raamat 3 (kokku 5)- (eelmisel kuul 5.kohal)
Minu noorteromaan, millel samuti sai aprillis juba aasta ilmumisest täis. Koolid loetakse seda väga hoogsalt, sest lugejatega kohtudes olen selle kohta ülimalt palju positiivset tagasisidet saanud.

6.-8. Heli Künnapas "Mu koju tood sa"- Apollo- 3, Rahva Raamat 2 (kokku 5)- (eelmisel kuul 6.kohal)
Romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" teine raamat. Sellel on nüüdseks valminud ka e-raamat, mis müüb ilusti.

6.-8. Heli Künnapas "Jõuluks koju"- Apollo- 3, Rahva Raamat- 2 (kokku 5)- (eelmisel korral 7.kohal)
Minu sarja "Mõni õhtu romantikat" avaraamat, mis ilmus juba eelmise aasta detsembris. Kuna kogu lugu ilmus täismahus ka Delfi naisteka lehel, siis on hämmastav, et tegelikult suur osa raamatu tiraažist on praeguseks müüdud.
Samuti on hästi müünud "Jõuluks koju" e-raamat.

5. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 2.osa-  Apollo- 0, Rahva Raamat- 8 (kokku 8)- (eelmisel korral 8.kohal)
Ameerikasse lapsehoidjaks suundunud Rebecca seikluste teine osa. Vahva, et seda raamatut on rohkem avastama hakatud.

4. Heli Künnapas "Saatmata kirjad"- Apollo 6, Rahva Raamat- 3, (kokku 9)- (eelmisel kuul 3.kohal)
Romantiliste lühiromaanide kolmas raamat. Seekord on peategelasteks Miia ja Simon, kes gümnaasiumis olid parimad sõbrad, siis pea viisteist aastat ei kohtunud, kuid ootamatu sündmuse tõttu jälle kokku sattusid.
Kirjanik Margit Petersoni arvamust minu raamatust saad lugeda siit: Saatmata kirjad. 

3. Kati S. V. Murutar "Südamsesalu salavägi"Apollo 4, Rahva Raamat 16, (kokku 20)- (eelmisel kuul 2.kohal)
Kati uus teos, milles on taaskord näidend ja teises osas intervjuud huvitavate inimestega. "Südamesalu salavägi" on Kati selle suve näidend, mille paar etendust on augustis veel tulemas. Tegelasteks muinasjuttude tegelased.

2. Margit Peterson "Westoffhauseni häärberi saladus"- Apollo 8, Rahva Raamat- 20, (kokku 28)
Eelmise kuu vaieldamatu võitja! Nagu näha, ilmumise järel järgmistel kuudel müük aeglustub. See-eest aga ilmus Pärnu Postimehes  minu kirjutatud pikem tutvustus Margiti raamatu kohta. Samuti võid lugemisblogist lugeda minu arvamust siit: Westoffhausen Heli lugemisblogis.

1. Heli Künnapas "Laste ilus elu maal"- Apollo 16, Rahva Raamat 28
Minu esimene lasteraamat. Esikoha kindlustas raamatule värskus. Ehk et kõige uuem raamat müüb ikka kõige rohkem. Tahaks loota, et see teos jõuab kindlasti ka mõningatesse koolidesse ja raamatukogudesse. Kuna neis on hetkel alles vaheaeg, siis ilmselt on see näha ka müüginumbritest.
Selle raamatu said kingituseks kaasa kõik, kes juulis ja augustis Kuuse talu lastelaagrites osalesid. Laagrilaste lugemiskontroll on juba järgmisel suvel.
"Laste ilus elu maal" läks ilusti müügiks ka Mihkli ja Poti laadal. Minu raamatulapsed käisid seal ise ringi ja müüsid raamatuid. Seletasid ilusti juurde, et nemad on selle raamatu peategelased.

Nullireaga on aruannetes näha ka sarja "Mõni õhtu romantikat" 4.raamat "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Seda aga seetõttu, et teos jõudis poodidesse juulikuus, kuid müüki veel mitte. Nii ennustan, et järgmise kuu võitja on just see raamat! 


Suurtel raamatusõpradel aga soovitan jätkuvalt raamatuid tellida otse kirjanikult või kirjastusest, sest nii on soodsam. Kui mõni eeltoodud teos sulle nüüd silma jäi ja soovid seda endale ka, siis kirjuta oma soovist helikunnapas@gmail.com.

Järgmine edetabel aga juba kuu aja pärast!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 





pühapäev, 13. august 2017

Loe, kuidas naine, kes ei nuta, saab rikkaks

Täpselt nii ongi- avastasin saladuse, et naine, kes ei nuta, saab rikkaks. Ja mis ma teen, kui mõne saladuse avastan? Ikka panen kohe raamatusse.

Nagu ma postituses Minu juulikuu eesmärgid ja nende täitmine kirjutasin, pidin juulikuus välja andma romantika sarja järgmise raamatu. Tegelikult küll pidi see ilmuma juba juunis, aga no kõik muud tegemised ei toetanud algset plaani. Nüüd on aga lettidel.


"Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" on romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" neljas raamat. Seekordne raamat on minu enda jaoks eriline, sest see on esimene raamat pärast seda, kui ma ise õppisin juurde palju teadmisi, mis aitavad enda ja eluga paremini hakkama saada. Seda kõike tänu Crystal Ra KSUE koolitusele. Huvi korral uuri Crystal Ra koolituse kohta siit: KSUE tutvustus. Kas minu värskem ellusuhtumine tuleb ka raamatukaante vahelt välja? Seda peate teie ütlema.


Selle raamatu mõte ja keerdkäigud jõudsid minuni küll kuidagi kusagilt õhust ... seletamatuid teid pidi ... seega usun, et puudutamata see ühestki lugejast mööda ei lähe. Ettetellijad on oma raamatud kätte saanud ja ka enamus viimasel ajal tellinutest. Siiani on tagasiside kinnitanud mu enda arvamust, et see raamat puudutab.

Raamatu tagakaanele kirjutasin sellise tutvustuse:
Paar aastat tagasi Pärnu-Jaagupi lähedusse koos abikaasaga maamaja ostnud Ave avastab äkitselt, et on oma kahe poja ning üha kasvava majapidamisega üksi jäänud. Naise linnast pärit abikaasa Martin on ema õhutusel vanemate koju tagasi kolinud. Kange naine aga on otsustanud lootusetuna näivast olukorrast üksi välja rabeleda ning lastele jätkuvalt maal elamise rõõme pakkuda. 
Pideva keerulise rahalise olukorra ja muude hädade tipuks lõpetab auto Avega koostöö. Nii satub naine kohaliku mehhaaniku Robini juurde. Esialgu ülbe ja üleolevana tunduv mees näitab aja jooksul ka oma teist külge, kuid Robinilgi on omad varjud ja haavad minevikust. 
Kuidas naine, kes ei nuta, selle kõige keskel rikkaks saab, loe juba raamatust.
Selles raamatus alustasin ka vinjettide kogumise mängu. Kõik, kes koguvad kokku raamatu "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" ning järgmise kahe osa vinjetid, saadavad need mulle, saavad detsembrikuus ilmuva raamatu tasuta!!! Lihtsalt sellepärast, et jõulud on jagamise aeg!

Ise kirjutan hooga juba järgmist osa. Sellepärast pean endale meelde tuletama, et raamatu sünd on ikka suur asi ja väärib hetkeks peatumist ja endale õlale patsutamist. Romantika sarja raamatute ideed on küll tulnud nii, et kui jooksma hakkab, siis pidama ei saa. Sellepärast tundubki endale kuidagi ka, et väga libedalt läheb. Ja siis ongi lihtne öelda, et "ah, see polnud ju midagi ... kõigest järjekordne raamat!" Nii ma nüüd õpingi peatuma ja ütlema:
 "Tubli, Heli! Ilmus järjekordne raamat, millesse sa panid oma hinge ja mille valmimise nimel pingutasid! See ei tulnud niisama, vaid pidid ennast selleks kokku võtma, oma aega ja energiat hästi juhtima, et töö tulemus oleks soovitult hea!"


Nüüd ma enam ei löö hooletult ühegi oma ilmunud raamatu peale, vaid tunnistan ka endale, et isegi kui raamatukese kirjutamine käis kiirelt ja valutult, siis see on siiski minu töö tulemus. Kiire ja valutu töötamine näitab lihtsalt seda, et ma teen õiget asja, olen leidnud oma õige töö ja annan endast välja seda, mida pean.

Aitäh-aitäh-aitäh kõik, kes te mu raamatuid loete! Ma olen teile niiii ülimegagigaväga tänulik, sest just tänu teile on mul põhjust uusi teoseid kirjutada! Ainult sellepärast, et teie armastate mu raamatute tegelasi samamoodi, nagu ma ise ja ei lase neil tühjusesse kaduda!

Ma tänan!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com